Otse põhisisu juurde

Mittepraegu-perekond

Jack Russelli terjerid on rahutud tegelased. Kui me ta umbes aasta aega tagasi võtsime, ei teadnud täpsemalt, mida JRT energilisuse all silmas peetakse. Mõtlesime, et oh, me oleme isegi rahutud ja energilised, ei taha endale ju mingit pidevalt magavat ja mitte energilist sõpra võtta. Kui üldiselt öeldakse, et JRT peab päevas saama tund aega liikumist, siis üks põhjalikum veeb, kust ma viimasel ajal tõu eripärade kohta loen, ütleb, et kaks tundi päevas ja väga aktiivset liikumist. Kui ei saa, siis hakkab pahandusi tegema ja masenduma. 

Oleme temaga praktiliselt iga päev jalutanud. Mõned üksikud päevad on välja jäänud, aga päevadesse ümberarvutatuna võime julgelt kinnitada, et oleme aasta jooksul vähemalt 330 korda jalutamas käinud. Hakkasime nüüd ülepäeviti koeraga jooksmas käima ja tundub, et see väsitab koera oluliselt vähem kui meid, aga siiski...väsitab! Muidu pärast tavalist tunnist jalutust suudab koer veel kolm tundi palliga mängida...kui jooksmas käidud, siis ainult kaks tundi :)

Igatahes, olles päevad läbi kodus koera seltsis olen teda oluliselt paremini tundma õppinud. Kui ta hakkab rahutuks muutuma, ütlen, et Zac, varsti läheme jalutama. Ausõna, varsti. Aaaaga MITTTTTE PRAEEEGU. Ma ei tea, kas ta sellest "mitte praegu" nüansist aru saab, aga nii kui kuuleb sõna "jalutama", paraneb ta meeleolu ja ta hakkab hoolikalt jalutama minemise märke ootama: titt pannakse kärru, tagauks lukustatakse, perenaine joob paar klaasi vett, käib pissil ja võtab kapist rihma. Igatahes, see MITTE PRAEGU väljend on meie igapäevaelu saatjaks hakanud. Me ei ole isegi mañana perekond. Me oleme mittepraegu-perekond.  

Andres, ma panen pesu pesema...Aga MITTE PRAEGU.
Viktoria, ma niidan muru ära...Aga MITTE PRAEGU.
Ma teen kardinad parajaks...Aga MITTE PRAEGU.
Ma lähen jooksma...AGA MITTE PRAEGU.

Tavaliselt tehakse kohe ja praegu ära sellised asjad nagu:
  • Lähen magan natuke. 
  • Võtan külmkapist jäätist.
  • Puhkan jalga. 
  • Peesitan päikese käes. 
  • Kuulan linnulaulu.
  • Loen ajakirja/raamatut/ajalehte. 
  • Teen vahvleid.
Kui aus olla, siis millegi pärast on "mitte praegu" tegevusi tunduvalt rohkem, kui "kohe praegu" tegevusi. Sellepärast tulebki neid kohutavaid rohkeid "mitte praegu" tegevusi balansseerida väheste "kohe praegu" tegevustega. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr