Otse põhisisu juurde

Mittepraegu-perekond

Jack Russelli terjerid on rahutud tegelased. Kui me ta umbes aasta aega tagasi võtsime, ei teadnud täpsemalt, mida JRT energilisuse all silmas peetakse. Mõtlesime, et oh, me oleme isegi rahutud ja energilised, ei taha endale ju mingit pidevalt magavat ja mitte energilist sõpra võtta. Kui üldiselt öeldakse, et JRT peab päevas saama tund aega liikumist, siis üks põhjalikum veeb, kust ma viimasel ajal tõu eripärade kohta loen, ütleb, et kaks tundi päevas ja väga aktiivset liikumist. Kui ei saa, siis hakkab pahandusi tegema ja masenduma. 

Oleme temaga praktiliselt iga päev jalutanud. Mõned üksikud päevad on välja jäänud, aga päevadesse ümberarvutatuna võime julgelt kinnitada, et oleme aasta jooksul vähemalt 330 korda jalutamas käinud. Hakkasime nüüd ülepäeviti koeraga jooksmas käima ja tundub, et see väsitab koera oluliselt vähem kui meid, aga siiski...väsitab! Muidu pärast tavalist tunnist jalutust suudab koer veel kolm tundi palliga mängida...kui jooksmas käidud, siis ainult kaks tundi :)

Igatahes, olles päevad läbi kodus koera seltsis olen teda oluliselt paremini tundma õppinud. Kui ta hakkab rahutuks muutuma, ütlen, et Zac, varsti läheme jalutama. Ausõna, varsti. Aaaaga MITTTTTE PRAEEEGU. Ma ei tea, kas ta sellest "mitte praegu" nüansist aru saab, aga nii kui kuuleb sõna "jalutama", paraneb ta meeleolu ja ta hakkab hoolikalt jalutama minemise märke ootama: titt pannakse kärru, tagauks lukustatakse, perenaine joob paar klaasi vett, käib pissil ja võtab kapist rihma. Igatahes, see MITTE PRAEGU väljend on meie igapäevaelu saatjaks hakanud. Me ei ole isegi mañana perekond. Me oleme mittepraegu-perekond.  

Andres, ma panen pesu pesema...Aga MITTE PRAEGU.
Viktoria, ma niidan muru ära...Aga MITTE PRAEGU.
Ma teen kardinad parajaks...Aga MITTE PRAEGU.
Ma lähen jooksma...AGA MITTE PRAEGU.

Tavaliselt tehakse kohe ja praegu ära sellised asjad nagu:
  • Lähen magan natuke. 
  • Võtan külmkapist jäätist.
  • Puhkan jalga. 
  • Peesitan päikese käes. 
  • Kuulan linnulaulu.
  • Loen ajakirja/raamatut/ajalehte. 
  • Teen vahvleid.
Kui aus olla, siis millegi pärast on "mitte praegu" tegevusi tunduvalt rohkem, kui "kohe praegu" tegevusi. Sellepärast tulebki neid kohutavaid rohkeid "mitte praegu" tegevusi balansseerida väheste "kohe praegu" tegevustega. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...