Otse põhisisu juurde

Kuidas saada Austraalia alaliseks elanikuks? Samm # 1

Oh seda ilu! Lõpuks on meie alalise Austraalia elaniku paberimajandus mingis suunas liikuma hakanud ja prognooside kohaselt ning hea õnne korral oleme juba selle aastanumbri sees Austraalia PR-id (permanent residency). Sealt veel vaid täita Austraalias teatud aja elamise kriteerium, mõni eksam ja paberid veel ning olemegi...austraallased? 

Igatahes, kuna kõige populaarsemateks otsingusõnadeks siin keskkonnas läbi aegade on ikkagi Austraalia viisaküsimused, siis otsustasin, et hoian sel korral kätt pulsil ja vahendan huvilisteni Austraalia bürokraatia eripärasid. Mis pabereid, kui palju, kui kaua, miks? Võiks täitsa reality show teha: "Kes tahab saada Austraalia kodanikuks?" või  "Austraalia otsib bürokraatiatalenti" või "Võta või jäta...paberiajamine pooleli".  

Esimesed julged pikad sammud on juba tehtud. Eesti Vabariigi Karistusregistrist on meie poole teel selline tõend Austraalia riigi jaoks nagu "Karistusregistri registriteade paberkandjal", kusjuures ID-kaardiga sisse logides on võimalik oma kuriteod .pdf formaadis üle vaadata, kuid kuna Austraalia riik tahab allkirjastatud ja tembeldatud versiooni, siis tuli see e-posti teel pärida paring@karistusregister.ee ja lasta Austraalia aadressile tigupostiga saata. Enda pahanduste üle vaatamine ja esmakordne pärimine on tasuta, teise inimese hinge puurimine ilma kehtiva volituseta maksab (4 eurot, kui küsid ametnikult e-postiga või 3.19 eurot kui teed ID-kaardi keskkonnas). Mõnus on see, sünnikodumaa e-riik!

Austraalia riik on iidamast-aadamast, oma kolonialistliku perioodi algusest kõiksuguseid kriminaale majutanud ning nendega maadelnud. Nüüd, kaasaegses Austraalias enam pätid niisama lihtsalt riiki sisse ei pääse. Selleks et saada Austraalia alaliseks elanikuks (PR) pead vastama karakterinormidele - olema moraalne ja seaduskuulekas isiksus. 

Seega, et alaline elamisluba saada, pead kõikidest riikidest, kus oled elanud pikemalt kui 6 kuud taotlema tõendi, et pole mingeid massimõrvasid, suurejoonelisi pettusi ja muid kuritegusid korda saatnud. Andres peab veel Saksamaalt samasuguse tõendi hankima, edu talle sellega, sakslased on bürokraatia jumalused ja ainuüksi tõendi taotlemise avaldus peab olema sertifitseeritud ja kinnitatud Saksamaa riigi poolt aktsepteeritavate allkirjadega. "Palun mulle väljastada see ja see tõend" ja sinu allkirja ja nime all teise tegelase allkiri, et ikka sina oled seda taotlust teinud...

Põhjalik ülevaade sellest, kuidas taotleda karistusregistri tõend Keenia, Eesti, Djibouti, Prantsusmaa ja kõikidest teiste riikidest asub siin. Austraallased on vaeva näinud ja teinud põhjaliku 100-leheküljelise dokumendi ennetamaks rumalate küsimuste laviini. Kust kuradi kohast peaksid austraallased teadma, kuidas Eesti karistusregistri väljavõtte saab? Aga näed, teavad. 

Kommentaarid

  1. Loodan, et Te oma tõendeid juba ära ei tellinud sinna Austraaliasse. Vähendaks teie vihastamist/pettumust ja juhiks tähelepanu apostillimisele (lähem info Välisministeeriumi lehel http://www.vm.ee/?q=node/4810). Ükski Austraalia ametnik ei võta Teilt vastu lihtsalt karistusregistri tõendit. See tuleb ära ka apostillida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere! Tänan tähelepaneku eest, kuid tellisime karistusregistri tõendid juba ära. Nii uskumatu nagu see ka ei tunduks, ei nõua Austraalia Immigratsiooniamet meilt apostillitud karistusregistri tõendit. Küsisime mitmeid kordi üle ja tõesti ei pea apostilli olema. Vähe veider küll, sest teised dokumendid peavad küll kõik apostillitud ja tõlgitud olema. Ehk kui teine ametnik hakkab midagi muud ütlema, saame alati siinse Eesti konsuli abil tõend ära apostillida :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…