Otse põhisisu juurde

MH370 kadumisega seotud mõtted

Ma ei tea, kuidas teised uudisehuvilised, aga olen viimastel päevadel pingsalt jälginud MH370 otsingutega seotud arenguid. Mingeid isiksuseteste tehes on mul pidevalt tulemuseks saadud, et oleksin ülihea detektiiv ja uurija oma iseloomuomaduste poolest, aga kogu olemasolevat informatsiooni MH370 kadumise kohta kokku pannes ja analüüsides, pole mul isegi õhkõrnemat ettekujutust võimalikust kadumise põhjusest. Mismõttes lennuk niimoodi jäljetult kaob? Piraadid? Piloodi suitsiid? Tulnukad? Kaaperdamine? Hulluks läinud piloot?

Ja tänapäevase tehnoloogia tingimustes ka, miks saavad reisijad tõesti lennates oma Facebooki staatust uuendada ja must kast põhineb ikka vanal heal ja ülilihtsal raadiolaine baasil? Kas seda sama infot, mida must kast endas sisaldab ei võiks kuidagi satelliitide abil otse edastada ja salvestada lennukompanii serverisse? 

Me oleme Andresega suured lennuõnnetuste uurimuste huvilised. Ma tean, et see on natuke sadistlik-masohhistlik: lendame tihti ja palju, pikalt, kuid huvi temaatika vastu on suur. Viimase aja suuremad lennuõnnetused on toimunud just piloodi ebakompetentsuse tõttu. "Air Crash Invistigation" sarjas on mitmed selle valdkonna eksperdid öelnud, et tänapäeva tehnika on piloodid ära hellitanud, usaldatakse pimesi tehnikat ja näidikuid, kui mõni asi katki läheb, kinni külmub, otsad annab, ei oska piloodid kriisiolukorras käituda. Mõnikord ongi vaid seda vaja olnud, et võta see kuradi autopiloot välja ja juhi ise lennukit! 

Andres tegeleb lennutranspordiga ja alles paar päeva ütles, et Austraalia lennutranspordiga seotud ohutus on väga ajast ja arust, Euroopa omaga võrreldes täiesti olematul tasemel. Aja küsimus kuniks midagi tõsisemat juhtub. Ptüi-ptüi-ptüi. 

Malaysia Airlines on muidu siinses regioonis päris usaldusväärne lennufirma ja millegi pärast arvan, et lennuki kadumise taga pole tehnilised põhjused. C'mon, kui sõjaväe radarite kohaselt muutis MH370 oma kurssi ja hakkas lääne suunas liikuma ja isegi alles kuskil Malaka väine kukkus, oleks kindlasti keegi miskit näinud või lennuki rusudega kokku puutunud! Malaka väin on üks maailma aktiivsematest ja toimekamatest veeteedest. Jõudis äkki kaugemale lennata ja siis India ookeani potsatada? Miks? 

Teine asi on see, et kui lennuki tagasipöördumise põhjus oleks tehniline, kas siis piloot oleks Kuala Lumpurist nii öelda "mööda pannud" ja mööda lennanud? Ikkagi pigem sinna hädamaandunud, kui põhjused oleksid tehnilised olnud. Muidugi Malaka väin on kurikuulus oma piraatide poolest, kes kaaperdavad seal liiklevaid LAEVU, aga jällegi, 777 pole väike lennukike, mis saaks ükskõik kus džunglis või külateel maanduda. Ta jääb silma ja vajab manööverdamiseks ruumi. 

Kütust poleks aga mõne kauge piraadiriigini (Somaalia) jõudmiseks jagunud. Kui lennuki kadumise põhjuseks on terrorism, siis Pakistan on vist üsna läänemeelne, Afganistanis oleks lennukit samuti märgatud. Üldse, kadunud lennukit oleks igas maailma riigis märgatud! Tõenäoliselt on kõikide reisijate taustu uuritud ja kaaperdamine pigem vähetõenäoline. 

Aga kuhu kurat ta siis kadus? Kukkus niisama lambist alla või? Nagu päriselt, lahendage see müsteerium nüüd kiirelt ära, muidu ma ei saa öösiti magada. Nagunii hästi ei saa, nüüd veel lennuki kadumisega seotud mõtted mõelda. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...