Otse põhisisu juurde

MH370 kadumisega seotud mõtted

Ma ei tea, kuidas teised uudisehuvilised, aga olen viimastel päevadel pingsalt jälginud MH370 otsingutega seotud arenguid. Mingeid isiksuseteste tehes on mul pidevalt tulemuseks saadud, et oleksin ülihea detektiiv ja uurija oma iseloomuomaduste poolest, aga kogu olemasolevat informatsiooni MH370 kadumise kohta kokku pannes ja analüüsides, pole mul isegi õhkõrnemat ettekujutust võimalikust kadumise põhjusest. Mismõttes lennuk niimoodi jäljetult kaob? Piraadid? Piloodi suitsiid? Tulnukad? Kaaperdamine? Hulluks läinud piloot?

Ja tänapäevase tehnoloogia tingimustes ka, miks saavad reisijad tõesti lennates oma Facebooki staatust uuendada ja must kast põhineb ikka vanal heal ja ülilihtsal raadiolaine baasil? Kas seda sama infot, mida must kast endas sisaldab ei võiks kuidagi satelliitide abil otse edastada ja salvestada lennukompanii serverisse? 

Me oleme Andresega suured lennuõnnetuste uurimuste huvilised. Ma tean, et see on natuke sadistlik-masohhistlik: lendame tihti ja palju, pikalt, kuid huvi temaatika vastu on suur. Viimase aja suuremad lennuõnnetused on toimunud just piloodi ebakompetentsuse tõttu. "Air Crash Invistigation" sarjas on mitmed selle valdkonna eksperdid öelnud, et tänapäeva tehnika on piloodid ära hellitanud, usaldatakse pimesi tehnikat ja näidikuid, kui mõni asi katki läheb, kinni külmub, otsad annab, ei oska piloodid kriisiolukorras käituda. Mõnikord ongi vaid seda vaja olnud, et võta see kuradi autopiloot välja ja juhi ise lennukit! 

Andres tegeleb lennutranspordiga ja alles paar päeva ütles, et Austraalia lennutranspordiga seotud ohutus on väga ajast ja arust, Euroopa omaga võrreldes täiesti olematul tasemel. Aja küsimus kuniks midagi tõsisemat juhtub. Ptüi-ptüi-ptüi. 

Malaysia Airlines on muidu siinses regioonis päris usaldusväärne lennufirma ja millegi pärast arvan, et lennuki kadumise taga pole tehnilised põhjused. C'mon, kui sõjaväe radarite kohaselt muutis MH370 oma kurssi ja hakkas lääne suunas liikuma ja isegi alles kuskil Malaka väine kukkus, oleks kindlasti keegi miskit näinud või lennuki rusudega kokku puutunud! Malaka väin on üks maailma aktiivsematest ja toimekamatest veeteedest. Jõudis äkki kaugemale lennata ja siis India ookeani potsatada? Miks? 

Teine asi on see, et kui lennuki tagasipöördumise põhjus oleks tehniline, kas siis piloot oleks Kuala Lumpurist nii öelda "mööda pannud" ja mööda lennanud? Ikkagi pigem sinna hädamaandunud, kui põhjused oleksid tehnilised olnud. Muidugi Malaka väin on kurikuulus oma piraatide poolest, kes kaaperdavad seal liiklevaid LAEVU, aga jällegi, 777 pole väike lennukike, mis saaks ükskõik kus džunglis või külateel maanduda. Ta jääb silma ja vajab manööverdamiseks ruumi. 

Kütust poleks aga mõne kauge piraadiriigini (Somaalia) jõudmiseks jagunud. Kui lennuki kadumise põhjuseks on terrorism, siis Pakistan on vist üsna läänemeelne, Afganistanis oleks lennukit samuti märgatud. Üldse, kadunud lennukit oleks igas maailma riigis märgatud! Tõenäoliselt on kõikide reisijate taustu uuritud ja kaaperdamine pigem vähetõenäoline. 

Aga kuhu kurat ta siis kadus? Kukkus niisama lambist alla või? Nagu päriselt, lahendage see müsteerium nüüd kiirelt ära, muidu ma ei saa öösiti magada. Nagunii hästi ei saa, nüüd veel lennuki kadumisega seotud mõtted mõelda. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust