Oleme Andresega juba kaks reedet teinud erinevate riikide teemalised õhtud. Esimest korda valmistasime Argentiina toitu, jõime seal toodetud veini, printisime internetist välja 30-40 Argentiina teemalist mälumängu küsimust ning taustaks kuulasime sellele riigile omast muusikat. Tahtsime filmi vaadata, aga kell oli hiline ning otsustasime, et järgmisel korral, järgmise riigiga!
Kui laps läheb tavaliselt õhtul 8 paiku magama, siis nendel kahel reedesel õhtul on ta justkui tundnud, et me tahaks natuke omaette olla ja on 1,5 tundi oma rutiinsest uneajast üle läinud. Kui Argentiina toit oli põnev, kultuur mitmekesine ja väga eksootiline, siis järgmiseks riigiks loositud Tšaad selle täielik vastand. Alguses kõhklesime ja ei teadnud isegi, mis on Tšaadi pealinn. Sõbrad kuuldes meie Tšaadi teemalisest õhtust, küsisid, et oot, kas see pole mitte maailma kõige vaesem riik? Seal pole ju mitte midagi!
Alguses vaatad, et jah, tõesti justkui polekski midagi. Toit on väga lihtne, kõik paremad rahvuslikud retseptid on kahe käe sõrmedel üle loetletavad, rahvusriieteks see, mis saadaval on. Tänu Prantsusmaa toetusele ja abile on Tšaadi suutnud mõned filmid toota, üldjuhul on need kodusõjast. Tšaad on tõepoolest maailma vaeseim riik. Seal on küll maavarasid (kuld, uraan, nafta), kuid tänu riiki juhtivale militaristile läheb kogu kaevandamisest saadud kasu relvastamisele ja julgeolekule. Kusjuures, Aljazeerale tehtud intervjuus paistis Tšaadi valitseja Idriss Déby äärmiselt intelligentse ja osava kõnemehena. Muudkui ütles iga lause tagant, kuidas rahvusvahelised organisatsioonid ei saa aru, mis on Tšaadile hea ja kuidas tal on villand sellest, et talle pidevalt öeldakse, kuidas riiki juhtida ning majandada. Tema teab paremini ja sellepärast korraldaski Tšaadi rahvas referendumi, et muuta konstitutsiooni ning Déby igaveseks riigijuhiks teha! Tüüpiline diktaatori jutt, eksole.
Googeldades informatsiooni Tšaadi teemal põrkusin mitmeid kordi venekeelsete foorumitega, kes liikmed olid nõus välja käima tuhandeid eurosid, et sellesse riiki reisida. Tõesti??? Kui minult on küsitud, mis riikidesse sa kindlasti kunagi ei reisi, ei ole ma suutnud sellele vastata. Kõik paigad on omamoodi huvitavad ja eksootilised.
Pärast Tšaadi õhtu korraldamist tean riigist mõnevõrra rohkem ja oskan nüüdsest öelda: Tšaadi ma kindlasti kunagi mingi raha eest ega tasuta ja isegi siis, kui keegi mulle peale maksab, ei reisi! Tšaad on nii kaootiline, ebaturvaline ja kolmandik sellest asustamata liivaväli - Sahara kõrb. Vaadake Googlemapsist ise, kui ei usu. Me tükk aega vaatasime Andresega suurel telekaekraanil Tšaadi põhjaosa kaarti - totaalne liivaväli ning üksikutes oaasides on moodustunud väikesed külakesed.
Kuna olen veidike toidunautlemise kalduvusega, siis ei leia pärast reedest õhtusööki, et Tšaadi toit oleks midagi erilist. Tegime ahjus küpsetatud hirsipallikesi (vedel tofu, päevalilleseemned, jahu, vesi), Harissa ja maapähklikastme, datli-banaani kooki, Aafrika-pärast grillkana. Kõrvale oleks sobinud hibiskuse põhjal tehtud Karkanji jäätee, aga me ei suutnud Perthis kuskilt kuivatatud hibiskust leida. Ma saan aru, et toit mida sõime, oli veel mitmeid kordi mitmekülgsem ja rikkalikum, kui keskmise tšaadilase oma. Mitmed miljonid inimesed kannatavad näljahäda käes ja tõenäoliselt on südamest tänulikud isegi üsna maitsetute hirsipallikeste eest.
Tšaad on huvitav sulam: põhjast on seda pidevalt Põhja-Aafrika islamiusulised riigid mõjutanud ning lõunas, seal kus on veidi rohelist ning savanni, on kohalikele mõju avaldanud katoliiklikud prantslased. Seal on üle saja erineva keele, suurim etniline rühm sara ilustavad naisi selliste huule sisse käivate taldrikukestega, sest arvavad, et selline lisa teeb naisi veelgi ilusamaks:
Ja lääne ühiskonna duckface jääb sara hõimu kaunistustele tugevalt alla!
Abielusuhtele mõjuvad sellised intellektuaalsed õhtud suurepäraselt: kokkate, maitsete, koristate, räägite, vaidlete, võidate, arutlete ja kõige selle juures saate uusi huvitavaid fakte teada!
Järgmiseks välja loositud riigiks on Prantsusmaa ja kuna selle kultuur on rikkalik, ajalooline ning mitmekülgne, siis ainuüksi rahvuslike roogade nimekirja vaadates hakkas pea ringi käima.
Kuna olen veidike toidunautlemise kalduvusega, siis ei leia pärast reedest õhtusööki, et Tšaadi toit oleks midagi erilist. Tegime ahjus küpsetatud hirsipallikesi (vedel tofu, päevalilleseemned, jahu, vesi), Harissa ja maapähklikastme, datli-banaani kooki, Aafrika-pärast grillkana. Kõrvale oleks sobinud hibiskuse põhjal tehtud Karkanji jäätee, aga me ei suutnud Perthis kuskilt kuivatatud hibiskust leida. Ma saan aru, et toit mida sõime, oli veel mitmeid kordi mitmekülgsem ja rikkalikum, kui keskmise tšaadilase oma. Mitmed miljonid inimesed kannatavad näljahäda käes ja tõenäoliselt on südamest tänulikud isegi üsna maitsetute hirsipallikeste eest.
Tšaad on huvitav sulam: põhjast on seda pidevalt Põhja-Aafrika islamiusulised riigid mõjutanud ning lõunas, seal kus on veidi rohelist ning savanni, on kohalikele mõju avaldanud katoliiklikud prantslased. Seal on üle saja erineva keele, suurim etniline rühm sara ilustavad naisi selliste huule sisse käivate taldrikukestega, sest arvavad, et selline lisa teeb naisi veelgi ilusamaks:
Ja lääne ühiskonna duckface jääb sara hõimu kaunistustele tugevalt alla!
Abielusuhtele mõjuvad sellised intellektuaalsed õhtud suurepäraselt: kokkate, maitsete, koristate, räägite, vaidlete, võidate, arutlete ja kõige selle juures saate uusi huvitavaid fakte teada!
Järgmiseks välja loositud riigiks on Prantsusmaa ja kuna selle kultuur on rikkalik, ajalooline ning mitmekülgne, siis ainuüksi rahvuslike roogade nimekirja vaadates hakkas pea ringi käima.
Kommentaarid
Postita kommentaar