Otse põhisisu juurde

Kas kõik austraallased on boganid?

Täna tahaksin rääkida boganitest. Teate kes nad on? Ei, ei. Boganid pole sugugi "Sõrmuste isanda" taustategelased ega muud kangelased. Bogan tähistab Austraalia ja vist ka Uus-Meremaa slängis madala haridustasemega lihtsakoelist inimest, kelle keel, riietus, hoiakud ja käitumine karjub sulle näkku, et neil on vajaka jäänud nii haridusest kui ka maneeridest. Samuti on kasutusel termin cashed-up bogan, aga nende paremast elujärjest hoolimata kumab läbi  väärtuste ning halva maitse asjade, et nad on boganid. Tsiteerides Dr Alex Douglast: 
"Likes TV, rubbish foods, tacky clothing and has an empty life." 
Igapäevaselt ikka näed neid siin ja seal: ühistranspordis, poes, naabruses, pargis ja mõni on sattunud isegi üsna auväärsele ametikohale (cashed-up bogan) ja seeläbi rikkust kogunud, kuid kõigest sellest hoolimata on sisu samaks jäänud. Räägib ju ikka nagu bogan! 

Kuigi boganite alljaotusi on sadu, siis öeldakse, et neile iseloomulikuks riietuseks Austraalias on flanellsärk, pusa, Stubbiesi šortsid, UGG saapad, teksad ja retuusid. Ta sõidab kastikaga ja joob Victoria Bitterit. Kui maanteel sõidad, siis bogan on see, kes oma kastikaga (Ford Falcon või Holden Commodore) pidevalt liiklusohtlikke olukordasid tekitab. Veedab puhkusi Balil, täpsemalt Kutas. Boganil on kindlasti mitmeid tätoveeringuid, kuid neist olulisim on Austraalia lipu Lõuna Rist. Boganid satuvad tihtipeale ka reality saadetesse, meelelahutavad end Border Security saate abil ning uudiseid saavad varjatud kaamerate abil tehtud lõikudest. Nad on ka inimesed, kes ütlevad, et Austraalia on täis ja arvavad, et nad on selle põliselanikud - kadugu teised minema!  


Kui sa Austraaliasse seljakoti ja working holiday viisaga tööle tuled, siis paratamatult satud sellega taoliste inimeste kõrvale. Kui sa kogu oma aasta või kahe jooksul vaid lihttööd teed ja töölisi majutavates asutustes elad, siis võibki sul mulje ja tunne jääda, et keskmine austraallane ongi bogan. Tegelikult on aga asjad nii, et kui sa liigud veekogu põhjas ja sulpad mudas, siis näedki ainult põhjakalasid. Ei maksa ennatlikke järeldusi teha. 

Kuid nagu igal pool mujal maailmas on ka siin kahtlast madala haridusega lärmakat ja tülinorivat kontingenti. Ma olen kusjuures rohkem isegi bogan naisi näinud ja nendega kokku puutunud, sest sõidan palju ühistranspordiga. Nagu eespool mainitud, siis mehed liiguvad üldjuhul oma tuunitud kastikatega. 

Paar nädalat tagasi sõitsin kaubanduskeskusesse bussiga ja bussi eesotsas olevatel pensionäridele, rasedatele jms reserveeritud kohal istusid "kolm kaunitari", üleni tätoveeritud, oma +40 ea kohta äärmiselt maitselagedalt riietatud, küüned lakitud, kuid hammaste ja juuste tervise ning väljanägemise eest polnud aastaid hoolt kantud. Keegi muidugi mõista nendega tegemist ei tahtnud teha ja istekohtadele ei pretendeerinud, kuid tüliks läks ikka. Üks vanatädike sattus istuva bogan naise kõrvale seisma. Harimatu mats, kes vanemale inimesele istet ei pakkunud, hakkas valjuhäälselt üle bussi hädaldama, kuidas tema on ka pileti eest maksnud ja väsinud ja temal ka õigus istuda - mis sa siia trügid. 

Esimesel töökohal, kus ma töötasin kui me Perthi elama asusime, oli minu üheks kolleegiks ehe bogani naine: tal polnud kunagi ühistranspordi pileti ostmiseks raha, sest viimane kui sent pandi vana kastika tuunimisele, mis seisis enamus ajast garaažis. Kuna töökoht asus kesklinnas, siis seal on mitmeid erinevaid restorane, kust said lõunasööki osta (Aasia, Euroopa jne). Kuid mitte iialgi ei tahtnud ta muud peale fish and chipse suhu pista! Ta röhitses avalikult, kui oli midagi gaasilist joonud, aeg-ajalt lasi suurema peerugi. Oli ebaviisakas ja sõitis pidevalt teiste jutuajamistesse sisse. Selline tätoveeritud ja õllekõhuga naine, kes rääkis mulle oma Fidži pulmareisist, et oksendamine hakkas juba lennukis pihta ja et suurt midagi saarest endast ei mäleta. 

Eks inimeste kastidesse jaotamine ja stereotüpiseerimine on üks tänamatu töö, aga ma ei oska kuidagi teistmoodi Eestist tulevatele inimestele selgeks teha, et kõik austraallased pole sellised boganid nagu neid arvatakse olevat. See üle maailma tuntud aussie aussie oi oi kontingent jääb kindlasti silma, sest nad on häälekad, kuid siin on miljoneid VÄGA normaalseid. Kes teavad, loevad, käivad teatris, väärtustavad haridust, reisivad mujale kui Balile, on tolerantsed teiste kultuuride ja keelte osas...


Paremini ei saagi kõike seda kokku võtta, kui boganitele tehtud paroodia: 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr