Otse põhisisu juurde

Päev ookeani ääres

Kuna me Andresega pole suuremad ookeanisõbrad, siis satume selle äärde väga harva. Meie kodu juurest on lähima rannani umbes 26 kilomeetrit ja koera ning lapsega ringi sõites, on see maksimaalne distants, mida laps ja koer autos jaksavad olla. Koer annab muidugi mingi hetk (oma reisipuuris olles) alla ja lõpetab niuksumise, lapse jorin aga eskaleerub iga sõidetud kilomeetriga. 

Perthi rannad on isegi tuulevaiksel päeval päris tuulised, ideaalsed veespordiks, kuid tüütuvõitu niisama olemiseks. Eelistame tuulevaikseid ja liivaväheseid kohti, et saaks piknikuteki maha panna ja tundideviisi jutustada, seega meeldib rohkem jõgede, järvede ja koskede ääres aega veeta. Suurel Reedel mõtlesime, et viime koera lainetesse hullama - oma väikesest suurusest hoolimata julgeb meie terjer mitmemeetritesse laintesse hüpata. 

Perthis on umbes 10 suuremat koertele mõeldud randa. Sel korral käisime South City Dog Beachis ja ei tea, kas kõik inimesed olid oma neljajalgsetega maale ja linnast välja sõitnud, aga olukord South City koerte rannas oli väga vaikne. Kui välja arvata kaks labradori, kes üritasid mitmel korral meie koera pall ära varastada. Piltidelt ei saa aru, et lained oleksid suured olnud, mis sest, et reaalselt nad olid ikka väga kõrged! Panime kotid meetreid eemale ja mingi hetk oleksime sellest kõigest ilma jäänud. Suurem laine tahtis kõik meie asjad endaga kaasa viia. Siin on väike illustratiivne ülevaade meie Suurest Reedest: 













Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…