Kell on 23:18 ja me just lõpetasime oma kodu kraamimise. Halleluuja!
5 tunni pärast on meil äratus, aga ei taha veel magama minna. Väga hull päev on seljataga, nii umbes 100 korda panin pesu pesema ja nii kui üks laar väljas ära kuivas, tuli värske ports asemele. Nüüd on toad nii läikima löödud, et selline tunne jääb nagu oleksime mausoleumis. Ei julge istuda ega astuda.
Teisipäevast alates tuleb meie koju üks naisterahvas elama, kes lubas Zaciga ühes voodis magada, temaga rohkelt jalutada ja teda autoga mööda linna erinevatesse koerapaikadesse sõidutada. Ma ei tea, kas ta täidab kõik lubadused, aga vähemalt on süda rahulik, et keegi hoolitseb meie täisväärtusliku perekonnaliikme eest meie äraoleku ajal. Ta ei pea nõmedas koerahotellis üks korda üks ruutmeetrit betoonpõrandat jagama.
Zac on juba paar päeva väga imelik olnud. Tujust ära ja kui ma kohvrid hoiuruumist välja tõin, sai ta aru, millega tegu.
Oh, need loomad, nad on väga tähelepanelikud ja empaatiavõimelised.
Üldse, kui nüüd rääkida tunnetest - et pole kaks aastat Eestis käinud ja nüüd lähme ning näeme perekonda, sõpru, sugulasi ja saame oma järeltulijat näidata, siis mind valdavad väga vastandlikud tunded. Kui paar või kolm aastat tagasi läksime Eestisse tundega, et lähme koju, siis viimasel aastal on tekkinud väga tugev tunne...et lähme külla. Meie kodu on SIIN, Austraalias, ja järjest rohkem ning tugevamalt kinnistuvad meie juured ning elu siia, Austraaliasse. Eesti on külastuskoht. Pole kindlasti kodu. On koht, kus elavad kallid inimesed.
Seal on kõik nii teistmoodi.
Saan jälle kultuurišoki.
Samaaegselt on kurb ja rõõmus olla: pean oma Austraalia elu ning koduga mõneks ajaks hüvasti jätma, oma siinse sotsiaalelu ning tegevuse ootele panema, et need paar kuud Eestis veeta ja hoopis teises rütmis kulgeda.
Ma üritan sügavamaid mõtteid mõelda, kui minu juurde astub rõõmsameelne erutunud Andres ja annab mulle oma rahakotis olevaid eurosid nuusutada ning küsib: "Kas sa tunned seda imelikku lõhna?"
Eurod olevat kopitanud lõhnaga.
Kommentaarid
Postita kommentaar