Otse põhisisu juurde

Homomaa Eesti

Me vaatasime siin Eesti kooseluseaduse vastaste meeleavalduse pilte ja meediakajastust ning Andres läks kööki meile teed tegema, öeldes, et täitsa häbi on (nende pärast, kes igasugu lauslollustega avalikult vehivad)! Ma ise mõtlesin, et heakene küll, võib-olla tõesti üritad sa traditsioonilist peremudelit kaitsta, aga ma ei saa aru, miks õigustad end, et kaitsed demokraatiat? Minu nägemus on see, et demokraatlik ühiskond on pluralistik: lubatud on erinevad poliitilised ideoloogiad, rahvused ja nahavärvid, religioonid ja muud eelistused ning kedagi ei tohi diskrimineerida ning sekkuda nende ellu ei riigi ega teiste inimeste poolt. 

Olen Tõnniga nõus, Eesti võiks olla esimene, kes tigetsemisest ja sallimatusest vabaneb. 

Kui me sel suvel Eestis käisime, tuli ühel saunaõhtul teemaks "õõvastav homoteema ja nende õigused". Ma siiamaani loodan, et tol õhtul enamuse poolt välja öeldud avaldused ja ajuvabadused on kõigest farss, et mind ja minu geisõbralikku sõbrannat endast välja ajada ja meid provotseerida. Mehed olid üsna parajad poisid, kui seltskonnas homondus teemaks tuli. Nad väitsid justkui ühest suust, et nemad on lihtsad maapoisid, tee mis sa teed, aga nendel seostub geidega "paljal ihul nahkvestides noori poisse ihaldavad vuntsidega perverdid". Me mingi hetk jõudsime isegi selleni, et meie homovastased vestluskaaslased tunnistasid, et saavad aru, et tegemist on pealiskaudse ja nõmeda stereotüübiga, aga kuna ollakse maalt ja hobusega, siis ei taheta oma maailma keeruliste karakteritega rikastada. Las maailm olla nii must-valge ja väidetavalt on paljudel lihtsatel inimestel taoline nägemus, mida ei saagi muuta! Selline kivisse raiutud tõde! 

Et jah, mind võiks täitsa tuleriidal põletada, sest mina annaksin homopaaridele lapsendamisõigused! Maailmas on nii palju hüljatud, armastuse ja hooleta jäänud lapsi ja miks ei võiks üks harmooniline geipaar vanemateta jäänud lapsele kõike seda pakkuda? Miks on alati vaja "aga temast kasvab gei" keberniiti? Vastaste suureks argumendiks, et lapsele on vaja nii nais-, kui ka meeskuju, et temast "normaalne" inimene saaks. Mina arvan, et sool pole vahet. Tähtis on karakter ja inimene. Mitmeid lapsi saanud heteropaare oleks võinud juba eos ära steriliseerida, sest nad on oma järglastele kahjulikud ja eluohtlikud, rääkimata veel sellest, et nad oma lastele mingisuguseks eeskujuks olla saaksid! 

Ja kirik. Päris hull, et me oleme tagasi pimedas keskajas, kus inimesi saab niimoodi "nõiajahile" üles ässitada. Ma ei saa aru, kuidas saab kaasaegses maailmas nii palju sallimatuid kristlasi eksisteerida, kes on valmis uuteks ristisõdadeks, vähemuste peksmiseks ja sõnakirjeldamatuks vihaks, samal ajal end kõikides nendes tegudes Piibliga kaitstes ja selle taha varjudes? 

Kommentaarid

  1. Ma olen ka see vanamoodse poole austaja, kes arvab,et last peaks kasvama Ema ja Isa. Isa ja Isa ning Ema ja Ema ei suuda minu arvates pakkuda traditsioonilise pere tundeid, kogemusi..mida iganes.
    Geid võivad olla väga head inimesed aga nad suudavad ikkagi näidata lapsele ainult ühe sugupoole tegemisi. Asi pole isegi mida geipaarid oskaksid oma lastele õpetada(nii kui nii tänapäeva ühiskond õpib kõike youtubis) vaid selles, mis kogemused on neil vastaspoolega. Suht lihtne näide oleks, et kaks meest ei õpeta oma pojale , et naistele avatakse uks ja lastakse enne uksest sisse, pakutakse istet jne, sest selles paaris pole sellisel asjal vahet ...ehk siis austust naisterahvaste vastu.
    Lisaks me ei tea, mis trauma võib laps koolis saada, kus tõenäoliselt võib sattuda narrimise ohvriks...v-olla seda kõike on ühele põnnile nii palju,et hakkab oma kasuvanemaid üldse vihkama...
    Loodus on ka ikkagi nii asjad paika pannud, et laps sünnib sinna kus on olnud ema ja isa vaheline kontakt, mingis mõttes näitab see ju ka midagi või? Võib juhtuda ,et 100 aasta pärast öeldakse järgmistele inimestele , kes on inimese ja looma armastuse vastu, et olete pimedas keskajas ja minge arenguga kaasa..
    Ma pole igatahes üldse selle vastu, et geid võiksid abielluda...sellele asjale võiksin kahe käega alla kirjutada aga lapsendamise osa tekitab mulle siiski väga vastakaid tundeid.
    No offence
    K.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma mõtlesin korraks traditsioonilise pere tunnete ja kogemuste peale, mida sa argumendiks välja tõid ning mis on nii enneolematu ja väärtuslik ning millegi pärast tuli silmade ette teleka ees õlut kaaniv ja naist käsutav Eesti jorss, kes aeg-ajalt oma palju armastatud pere peal vägivalda kasutab, naiseks sellises peres allasurututud mitmel töökohal rabav ning laste heaolu eest vastutav varakult halliks peast läinud ja raskest tööst soontes kätega mureliku näoga naine...lapsed tõenäoliselt kardavad oma isa kõnetada, saavad vahel pahanduste eest rihma ja vitsa. Aga see on vist rohkem minu väärastunud visioon, muidugi on väga palju eeskujulikke heteropaaride peresid, kes teineteist armastavad, lastest hoolivad ja kiindumust välja näitavad, aga mina küll seda kogemust AINUÕIGEKS ei pea. Tean omast tutvusringkonnast mitmeid näiteid, kes on kas ema või isata või lausa mõlemata täiskasvanuks saanud, ja võin julgelt kinnitada, et nendest on saanud väga normaalsed inimesed. Eelduste kiuste, hoolimata, et nad pole täisväärtusliku perekonna kogemust kogenud ning tundeid tundnud. Austraalias olen kohanud mitmeid inimesi, kes on homopaaride poolt üles kasvatatud ja pole neil häda midagi!

      Kustuta
  2. Aaaaa! Kui palju "traditisoonilisi peresid", sa, anonüümne tead, kus Isa avab Emale iga kord ukse ja pakub istet?? Džentelmenlikkuse allakäik tuleb just peredest, kus isa on mömm (keda poeg ei austa ja kellega tal kontakt ja suhe puudub) ja ema fuuria, kes haarab ise kotid, põrutab uksest sisse ja pärast tänitab, et selline mees oledki, ustki ei tee naisele lahti, kõik ma pean ise ära tegema!
    Nii palju, kui mina geimehi tunnen, on nad kõik minu tutvusringkonna heteromeestest palju viisakamad ja härrasmehelikumad, naisterahvaid austavamad. Seksuaalsus ei puutu tegelikult asjasse, asi on inimeses. Ja kasvatuses! Õpetaja sugu ei ole ju oluline (koolides on enamik õpetajatest naised). Kaks isa saavad pojale ukse avamise kommet demonstreerida nt poes võõrale naisele ust avades.
    Muidugi on lapsel vaja kasvades nii ema-, kui isafiguuri, aga see ei pea oleme bioloogiline (või ütleme siinkohal siis peresisene). Vaimseks isaks, kellest eeskuju võtta, võib olla ka onu, vanaisa või õpetaja, kelle käe all maailmapilti kujundada ja kellelt "meheksolemist" (see muide ei sisalda endas automaatselt homofoobiat) õppida. Ja see kehtib ka "traditsioonilises peres", kus oma isaga võib-olla kontakti ei leita ja vaimseks isaks valitakse hoopis keegi väljaspoolt pere.
    Ja mis puutub lapsendamisse - kas see on sinu arvates parem lahendus, kui lapsed kasvavad üles lastekodus (kuhu nad on sattunud just "traditsioonilistest peredest"), kus neil pole EI ema EGA isafiguuri, vaid nad peavad võitlema ühe kasvataja tähelepanu pärast 10 teise samasuguse õnnetu lapsega?
    Kiusamise ja kitseabielude teemasse ma üldse ei süübi. Appi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Issand, Kadri, ma olin juba tol õhtul sinuga samal meelel, mis siis veel selle kommentaari peale! Tundub, et meie ajud suudavad beebi/laste teemade kõrval ka suurematele probleemipüstitustele mõelda ja kaasa arutada.

      Ma arvan, et õnnetuid lastekodulapsi on kuidagi liiga palju siginenud, justnimelt traditsioonilisi väärtusi edasikandvate heterode poolt, ma parem jagaks need lapsed homopaaride vahel laiali, kui laseks neil armastuseta ja pidevas tähelepanuvajaduses kinnipidamisasutuse-laadses kohas üles kasvada... :)

      Kustuta
  3. Kadriga kahel käel nõus :)
    Lisaks juurde, et Eestis muutub aina harvemaks "traditsiooniline perekond" - aina rohkem on üksikvanemaid, sest teine vanem on minema jalutanud, aina rohkem läheb vanemaid välismaale raha teenima ja lapsed kasvavad üksi või vanavanematega Eestis, palju on peresid, kus vanemad on alkohoolikud, see nimekiri on lõputu - kuidas sellistel juhtudel on see isa ja ema tähtsus ja roll tagatud? kas nendest peredest kasvavad ka Sinu arvates lapsed, kes ei sobi tulevikus ühiskonda? Mille poolest nendest teistmoodi peredes kasvavad lapsed on täisväärtuslikumad geiperedes kasvavatest? See on naiivne ideaal, et on ema, isa ja lapsed, reaalsus on suurel määral midagi muud ja on viimane aeg sellega leppida ja edasi elada.
    Mina tean toredat geiperet, kus kasvab peagi kaks last, tean noort peret, kuhu naise õelaps on lapsendatud, tean võõraid lapsi lapsendanud peresid, tean üksikvanemaid, tean peresid, kus naisel on uus mees ja laps suhtub nii oma isasse kui ka kasuisasse nagu ISAsse... Ja kõikides nendes mittetraditsioonilistes peredes kasvavad väga eluterved ja toredad lapsed, kes on hoolivad ja viisakad kõikide suhtes, sest tead, teistsugustes peredes kasvavad lapsed on väga palju laiema maailmapildiga ja tolerantsemad.

    Ja mina ei saa aru, miks keegi selle seaduse juures ei näe seda, et see seadus muudab ju LASTE elu lihtsamaks ja paremaks, kui nende vanemad - ka geivanemad - saavad lihtsamalt bürokraatiat ajada ja ka tuleviku suhtes kindlamad olla. See suur protest ja kära selle seaduse ümber on inimestelt, kellele põhimõtteliselt ei meeldi geisuhted, see seadus on lihtsalt mingi ettekääne käratsemiseks. Aga, anonüümne kodanik - need geisuhted jäävad sellest seadusest sõltumatult, see "probleem" ei kao! geipaaride peredes kasvavad edasi lapsed seadustest sõltumata, kes on väärt seda, et nende perekonda austatakse ja toetatakse samamoodi nagu heteroperesid!

    Minu bioologist abikaasa räägib - geiks olemine on geneetiline omapära, mis on kaasasündinud ja ei ole ravitav. Kui geiperes kasvavad lapsed, siis nemad sellest keskkonnamõjust ei muutu geiks. see on 100% geneetika ja nii lihtsalt on. kokkupuude geidega ei muuda geiks! Seega - kui kaks täiskasvanud ja otsustusvõimelist inimest otsustavad koos suhte luua ja õnnelikud olla, siis see on ju ainult positiivne? Ja suhe luuakse ja lapsi saadakse nii või naa, seetõttu aktsepteerigem seda.

    Igasugused muud seksuaalsed kõrvalekalded on ilmselt ka geneetilised (ei anna pead siinkohal), kuid nende puhul ei ole teine pool vastutusvõimeline ja enda soove avaldav/arusaav pool, seega ei saa selliseid perversseid kõrvalekaldeid ühiskonnas kuidagi aktsepteerida, seda hirmu pole Sul ka vaja tunda.

    Ühesõnaga, tolerantsust!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma laigiks sinu kommentaari tuhat korda, armas Mirjam, kes oleks saanud kõike seda paremini sõnastada. Ma tean ka mitmeid inimesi /geipaare, kes de facto kasvatavad lapsi (kas ühe poole eelmisest kooselust saadud või muul moel "ebaseaduslikult" saadud lapsi), aga juriidiliselt pole nad nende vanemad..ametnikud/poliitikud võiksid silmad avada ja näha, et geipaarid JUBA adopteerivad ja saavad lapsi, neid peresid on küll ja küll, seadusandlus peaks järgi tulema. Ma teen endast kõik oleneva ja rohkemgi veel, et minu väike Daniel ei peaks ja ei tahaks mitte kunagi kedagi teistsugususe pärast kiusata ja narrida.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…