Otse põhisisu juurde

Meie laupäevane kähmlus agressiivse stafiga

Nii kaua, kui me siin mandril elanud oleme, pole me sisuliselt kordagi kunagi ühegi agressiivse koeraomanikuga parkides, mänguväljakutel ega muudes avalikes kohtades kokku puutunud. Austraalia koerad on päris hästi kasvatatud, hoolitsetud ja armastatud oma omanike poolt. Võib-olla sellepärast, et enamust ei hoita ketis ja ei anta suure kaikaga peksa, kui koer midagi valesti teeb? Ma ei tea, milles see õnnelike ja rahulike koerte saladus seisneb...igatahes, üldpilt on päris hea!

Terve eilse päeva üritasin esmaabi, astma ja anafülaksia koolitusel mannekeenidele elu sisse puhuda ja pärast täispikka tööpäeva koju jõudes leidsime, et ilm on liiga hea ja neljakäpaline muutus ka väga rahutuks - on aeg parki minna! 

Tegime oma jalutamistiirud ära ja olime veel pargi otsas mänguväljakul. Mänguväljakult on koduni umbes 120 meetrit ja kuna põnn ei soovinud tagasi vankrisse minna, siis Andres hoidis teda süles. Nii me jalutasimegi kodu poole: minul koer, vanker ja Andresel laps süles. Hakkasime üle tee minema, kui ühtäkki märkasin väga agressiivse hoiakuga lahtiselt olevat staffit. Ta kükitas justkui rünnakuks valmistuv puuma, näitas hambaid ja siis pani meie poole ajama. Omanik oli koerast umbes 20 meetri kaugusel, purupurjus, käes õllepurk. Samm oli tiira-taara ja kontrolli koera üle ei omanud. 

Nägin väga selgelt, kuidas stafi Zacule hambad kõhtu üritas lüüa ja paar korda teda korralikult raputas. Minu reaktsioon oli kiire ja samuti päris agressiivne. Haarasin oma koera traksidest ja rihmast kinni, võtsin sülle ja virutasin meid ründavale stafile paar korda ribidesse. Jumal tänatud, et mul olid jooksujalanõud jalas, sest koer ehmatas minu käitumise peale koer ära ja isegi purupurjus koeraomanik jõudis selle kähmluse ajaks pärale!

Ma ei ole taolisteks kriisisituatsioonideks valmistunud, ausalt ütlen, et süda puperdas veel tükk aega pärast juhtumit ja Andreski tundis end veidi abitult, sest ta ei saanud midagi teha (kuna laps oli käes!), koer istus mul kuni koduni süles ja tahtis veel kõrgemalegi ronida. Vaesekesel süda tuksus nii hullult ja värises üle terve kere. Eks tal vist käis kogu tema koeraelu silme eest läbi.

Õnneks keegi vigastada ei saanud, ma ütlesin sellele purjus omanikule paar mahlakat lauset, aga ega see teda kuidagi ei liigutanud ja ei muuda tema vastutustundetut käitumist. Muudkui kordas meile I'm sorry, I'm sorry, aga kui mina või Andres, meie koer või laps oleks selle koera poolt pureda saanud, oleks sellest sorrist tõesti vähe kasu! Kui sa pead oma näo vms kehaosa tagasi õmblema või eluks ajaks vigaseks jääma või oma lemmiku kaotama.

Mul on tegelikult sellistest koertest väga kahju, sest nad pole süüdi, et nad on agressiivsed ja käitumishäiretega. Ja väike õppetund enda (kriisiolukorras käitumise) kohta, kui sa pead oma koera, last või muud pereliiget kaitsma, lööb adrenaliin välja ja sa tegutsed ootamatult ja välkkiirelt. Endalegi tuli üllatuseks, et ma julgen hambaid välgutavale agressiivsele sind ja su koera ründavale koerale paar hoopi anda. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...