Otse põhisisu juurde

Pärleid lasteaiast: sa näed selles seelikus väga seksikas välja

Mul ei jää pikkade ülevaatlike kirjutiste jaoks tihtipeale aega ja kui lõpuks kirjutamisaja leian, siis on paljud huvitavad ütlused meelest läinud, kuid kuulen pärleid teiste lasteaiakasvatajate suust igapäevaselt ja tahaks neid kuskile üles tähendada. Seega avan uue lühirubriigi, mis sisaldab endas "geniaalsusi" ja muid tähelepanuväärseid tsitaate, mis kõrvu jäävad. 

Täna näiteks kuulsin, kuidas üks kasvataja ütles pea 3-aastasele tüdrukule, et ta näeb selles lühikeses seelikus väga SEKSIKAS välja. Lisades, et poistele kindlasti meeldib, et tal on nii lühike seelik. Veel arvas kasvataja, et tüdrukuke võiks endale kõrvaaugud teha, sest siis oleks ta eriti KUUM. Lasteaias??? Ma istusin kahe meetri raadiuses ja ei suutnud uskuda, et sellist asja kuulen. Minu meelest ei peaks isegi keskkooli tüdrukutele selliseid asju soovitama ja ütlema. Nagu päriselt? Ma saan aru, et mõned täiskasvanud inimesed kasutavad välimuse kiitmist ja komplimentide tegemist nii öelda jäämurdmise võttena, aga minu meelest on taoline lähemine totaalselt väär. Mida me õpetame sellega väikesele tüdrukule? Et ta peab alati imekaunis välja nägema ja pidevalt oma välimusese pärast pabistama ja mõtlema, kas ta meeldib kõikidele inimestele või mitte? Võib-olla ma reageerin üle, aga mina üritan lastega ikka muudel teemadel ühise keele leida ja nad üles sulatada. Kas sul on koer, mis sa nädalavahetusel tegid ja mis raamatud sulle meeldivad.

Kommentaarid

  1. Minu arvates on selline lasteaiakasvataja sõna otseses mõttes pervert. Meil kiputakse arvama, et ainult mehed võivad olla pedofiilid ja laste peal oma haigeid fantaasiaid välja elada. Tegelikult on selliseid ka naiste hulgas. Mäletan suurepäraselt oma kunagist muidu hästi toredat naissoost eesti keele õpetajat, kes valitud poisslastele rääkis erinevatel nilbetel teemadel ja selle peale ise näost punaseks läks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No, minu jaoks on ka see kasvataja totaalselt ebaprofessionaalne ja ei peaks väikelastega (üldse lastega) tegelema ning neile oma haigeid väärtushinnanguid peale suruma/neile süstima, aga mis sa teed...on igasugused eetikakoodeksid ja konventsioonid, mis lastega tegelejaid suunavad ja reguleerida üritavad, aga lõppude lõpuks taandub kõik iga indiviidi isiklikele väärtushinnangutele. Minu jaoks oli eespool kirjeldatud olukord ebamaiselt haige ja ma siiamaani sellest šokis.

      Kustuta
  2. Kui see oleks Eestis, siis loeks ma selle lihtsalt sarkasmiks. Aga teil seal vist mitte?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui üleüldiselt rääkida, siis sarkasm on pigem negatiivne nähtus. Kuskil on keegi öelnud, et inimesed, kes tarvitavad sarkasmi üle, on oma lapsepõlves end ebakindlalt ja -turvaliselt tundnud. Lapsed, isegi kooliealised, ei saa sarkasmi mõttest aru - et sa ütled midagi, aga tegelikult mõtled näiteks vastupidist asja. Seega sarkasmi kasutamine laste "peal" on kuritegelik!

      Kustuta
  3. Viki, kuule, kas sa Radio New Zealand saadetele saad ligi Austraaliast? Ma soovitan kuulata tänahommikust intervjuud Rosalind Gilliga, http://www.radionz.co.nz/national/programmes/ninetonoon/audio/20159034/teenage-girls-pressured-by-peers-to-sext Natuke umbes sama teema ja mul tõusid kuulates kulmud kõrgele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, kus sel saatejuhil on ehe ja tugev Uus-Meremaa aktsent! Sulle on ka juba külge jäänud? Thõs is mine, sõx jne :D Aga teema on väga intrigeeriv, minu meelest väikesed tüdrukud kannatavad selle seksualiseerimise all kõige rohkem. Pärast ongi elus nii, et pigem pürgid Ameerika järgmiseks supermodelliks, kui Nobeli keemiapreemia saamise poole.

      Kustuta
    2. Ma ei tea, kas mul on aktsent või mitte - ma ei kuule neil enam vahet. Suhtlen ameeriklaste, inglaste, austraallaste, uusmeremaalastega, ja aktsendid tunduvad kõik kuidagi... "normaalsed" nüüd. Tugevatel ameeriklastel või iirlastel suudan veel vahet kuulda, aga teised tunduvad kõik ühte patta panduna. Isegi mu inglasest abikaasa küsis ükspäe' teise inglase käest, "So, are you a local?" Isegi tema ei kuule enam vahet.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust