Tahaks hullult aktuaalsetel teemadel sõna võtta ja midagi arvata, aga pole viimase kolme nädala jooksul sisuliselt kordagi televiisorit sisse lülitanud ega kuigi põhjalikult uudiseid lugenud ning maailmas toimuvaga kursis olnud. Õhtuti, kui aega saan ja energiat jagub, siis loen oma koolitükke ja üritan seadusandlusest, sisekorra eeskirjadest ja muudest ametlikest dokumentidest õppeainete jaoks õigeid vastuseid välja noppida. Päeval on mul kas töö ja 12 kratti kukil või kui olen kodus, siis on ainult üks väike kratt kantseldada, tahaks vabal ajal veel veidi keha liigutada ja teiste pereliikmetega aega veeta ja head toitu süüa ja siis jääbki blogimine 125. kohale.
Ma käisin täna kahel tööintervjuul kahes erinevas lasteaias. Nimesid ja asukohtasid ei nimeta, aga ma pidin pikale kukkuma, sest minu esimene praktikakoht ongi tõeliselt peajagu üle neist lasteaedadest! Puhtam, avaram ja värske varustuse ning uute mänguasjadega. Ja ma ikka veel virisen? Minu ülemus on soliidne ja professionaalne, hea kõnepruugiga, samal ajal, kui mõni potentsiaalne "ülemus", kes mind intervjuueris ei osanud pikemaid sõnu välja öelda, oli nii räiges miniseelikus, et pool tutti paistis ning ülemine topp varjas vaid nibud ära. Nägin muuseas tööintervjuul ära, kui ta paljundusmasina juures askeldas, mis joonistused on selle noore naise kehal...
Tundub, et meie kodu piirkonnal on mingi needus peal ja siin ei olegi normaalseid kohti, kus minutaoline pedant töötada tahaks. Jätkan otsinguid ja homme kaen üle jõe, lõuna poole.
Kommentaarid
Postita kommentaar