Otse põhisisu juurde

Surmanuheldud austraallased

Võib-olla on mind elu südametuks ja kalgiks teinud, aga ma tõesti ei saa sellest Bali 9 poleemikast aru! Saaks äkki juba rahu? Inimesed on maha lastud. Muidu ma hakkan veel arvama, et Austraalia on väga pro-narko maa. Kogu meedia pasundab "vaprate" ja kangelaslike narkoärikate mahalaskmisest. Meedia on narkokurjategijad täielikult pühakuteks teinud. Austraalia kuulutab Indoneesiale diplomaatilise ja majandusliku sõja, kusjuures selles kõige rohkem just ise kannatades. 

Rakurss on nii absurdeks muutunud, et juba räägitakse,  kas äkki kohalikul (Austraalia AFP) kaitsepolitseil on samuti käed verised? Kas mitte nemad ei andnud meie, enda lihaseid aussie mehi, koleda Indoneesia politsei kätte? Ma ei saa aru. See on tõesti kole, et kõigepealt üritati kümme aastat tüüpe rehabiliteerida, õpetati oma emotsioone maalima ja vangis istumisest tekkinud südamevalu kunstiliselt väljendama, mõned eksperdid arvavad, et Indoneesia vanglas istumine võrdubki juba surmanutlusega, ja sellega olen nõus, et see on totaalselt ebainimlik - pärast mõnda aega vangis ära istutumist ja rehabilitatsiooni need inimesed surmanutlusele saata. 

Aga kõiki tegusid ja asjaolusid arvesse võttes...Nad tegid tegusid. Tüübid olid narkoäriga tegeleva sündikaadi liikmed. Tarnisid Austraaliasse heroiini. Tegid seda Indoneesias, kus taolisi kuritegusid karistatakse surmanutlusega. Suured ja täiskasvanud inimesed, kes teadsid taolise tulusa äri riske. Minu paljud Austraalia sõbrad tuliselt boikoteerivad Bali saart ja kõike, mis Indoneesiaga seotud. Nemad ei taha sellise riigiga tegemist teha, kes narkokurjategijatele armu ei anna. Laialt levinud alternatiivstsenaariumiks on pakutud kahe Austraalia mehe rehabiliteerimist kunsti läbi: lasknud neil igavesti Indoneesia riigi arvel vanglas istuda, oma emotsioone maalida ning neid maale müües tulevast põlvkonda harida ja hoiatada. 


Sukumaran and Chan knew the penalty if they were caught. You cannot arrive anywhere in Indonesia without signs explicitly stating the consequences of importing and exporting drugs on Indonesian soil. It is Indonesian law.

You can argue that being young and stupid shouldn't be cause for the death penalty. You can launch a sound and persuasive attack questioning the place of capital punishment in a modern civilised society. But the Bali nine controversy is equally about sovereign rights and the penalties imposed on those who decide to flout them.

If that eight kilograms of heroin had made it back to Australia, had been cut and filtered before being distributed on the streets of Sydney's suburbs, it would have fetched millions of dollars for the drug ring's architects.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust