Otse põhisisu juurde

Kodu ostmine Austraalia pinnal

Käisime laupäeval lõpuks pangas ja uurisime asju, mis ulatuses missuguse maja tarbeks me laenu saaksime...Hirmutav on mõelda, et pank on võimeline meile kahe peale (isegi minu väikese kasvataja palga peale) ligemale miljon dollarit laenuks andma. OMG!? Me kindlasti nii palju ei taha, sest see teeks kuumakseks mingi $6000? Andrese palk hakkaks selle peale minema. Alguses mõtlesime, et hea oleks, kui alla $400 000 hakkama saaksime, kuumakse oleks selline mõistlikum ja ei saaksime reisida ning muid asju lubada. Vaatasime Perthi kinnisvaraturgu ning tõdesime, et selle eest saad endale mingi kuudiku, mida peab veel umbes veerand summa eest putitama ja remontima. Maad ka ei ole, mis tähendab, et igasugused family daycare plaanid peaks ära unustama. 

Tõstsime oma maja eelarvet $500 000 peale (kuumakse suures vaid $300 võrra)  ja leidsime, et see tegi lahti nii mõnedki suletuna tundunud uksed. Me pole veel otsustanud, kas osta tuttuus või vana maja, selge on vaid see, et detsembris ühe inimese võrra suurenev Saare perekond vajab kolme magamistoa ja 2 vannitoaga ning VÄGA avara õuega elamist, et kõik pere jooksikud ruutmeetritele võimlema mahuksid ja enda privaattsooni säilitaksid. 

Hetkel oleme kaalumisstaadiumis, käime mõnedel open house'idel, näidismajakeste külakestes ja uurime maad. Sest noh, tulevikus tundub üsna ebareaalne kahe väikese lapse kõrvalt tööle minemine... sest lasteaiamaksud ja riigipoolsed toetused on proportsionaalsed. Nagu maksusüsteemgi. Kui me teenime Andresega näiteks kahe peale rohkem kui $120 000 aastas, kuulume automaatselt sellesse kategooriasse, kes võiksid kõik lasteaia päevatasud ise kinni maksta ja toetustele mitte loota (midagi vist saab, aga väga vähe). Kiire arvutus näitab, et kui sul on kaks last, kelle eest pead keskmiselt päevas $85-95 välja käima, siis minu päevapalgast jääks heal juhul $50-70 endale. Seega olen nüüd mõelnud variantide peale, kuidas saaks väikeste laste kõrvalt erialast tööd kodunt teha...ja õiget tüüpi kinnisvara mängib plaanis olulist rolli.

Sellised mõtted hetkel läänerindelt. Liiga palju (ja suuri) numbreid. Selline see täiskasvanu elu vist ongi? 

Kommentaarid

  1. Nii põnev :) Täiskasvanuelu algas sul vist Danieli sünniga peale, enam pole tagasiteed :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vahel tahaks küll lapse moodi kekselda ja liblikaid lugeda... :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...