Otse põhisisu juurde

Esimesed higistamised

Ei ole midagi hullu kuuma, arvan mina klaasist ja pidevalt töötavate konditsioneeridega Bangkoki lennujaamas. Arvamus muutub kohe, kui lähme välja. Nagu kasvuhoones Eesti südasuvel. Hea, et ei pea vähemalt tomateid kastma.

Aaargggg, kuidas saaks kiiremini hotelli ja pessu! Valime erinevatest variantidest kõige valema ja kallima. Esimestel päevadel on ikka sellised möödapanekud lubatud. Maksame 35 km sõidu eest 350 bahti, mis Eesti rahasse konverteerides jääb siiski normaalsuse piiridesse (115 krooni kahe peale). Hiljem saame teada, et bussiga lennujaamast kesklinna maksab 140 bahti ehk siis poole vähem. Samas saame hotelli juurde kiirusega 120 km/h ja autos oli konditsioneer. Nii, et ei kurda.

Raskete kottidega (14,5 kg ja 16,7 kg) teeme oma hotellile auringi peale. Lõpuks leiame selle.
Vajume märgadena hotelli. Higi lappab ja mu teksapüksid nind dressikas on lõplikult keha külge kleepunud. Kahtlustan, et selle seljast ära saamiseks pean ennast kuskil leotama. Andres on läbimärg kui administraatoriga juttu räägib.

Check-inime ennast sisse ja kõmbime 3.korrusele. Higi tilgub ja reageerib tehiskiududega meie kehadel, kui jalgsi treppidest läheme. Jõuaks juba tuppa!

Tuba on aus ja hea, natuke väikesevõitu, kuid suure mõnusa voodiga, konditsioneeriga. WC ja dušš on ühes pisikeses ruumis, kuhu üle 1.75 cm pikkused inimesed tegelikult sirge seljaga ei mahugi.
Hotellitoas on üks aken, kuid vaadet linnale sealt pole. Umbes 1,5 m kaugusel asub teine maja, kust uudishimulikud inimesed vastasakna asukaid piiluvad. Meil on piilujate vältimiseks kardinad koguaeg ees.
Hotell, kus peatume esimestel Bangkoki päevadel, asub kesklinnas, vanalinna lähedal ja see on suhteliselt soodne oma asukoha kohta. Maksame ühe ööpäeva eest+ hommikusöök 230 krooni kahe peale.

Esimesel ööl Bangkokis kuulsime kummalisi hääli: terve öö mängis kõva tümps, inimesed lõugasid ja möirgasid (mõnes mõttes tundsime ennast hästi, et olime sattunud Bangkoki ööelu keskele), konditsioneerid töötasid lakkamatult.. ja keegi tegeles aktiivselt vahekorra sooritamisega alumise korruse WC-vannitoas.
Meie samal ajal üritasime oma unevõlga likvideerida, kuigi keskkond polnud selle jaoks soosiv. Lähme ka peole, siin ei saa ju magada- tuli meil nii mõnigi kord pähe. Kaine mõistus ja väsimus võitsid ning otsustasime ennast välja magada ja järgmiseks päevaks hoida.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...