Ei ole midagi hullu kuuma, arvan mina klaasist ja pidevalt töötavate konditsioneeridega Bangkoki lennujaamas. Arvamus muutub kohe, kui lähme välja. Nagu kasvuhoones Eesti südasuvel. Hea, et ei pea vähemalt tomateid kastma.
Aaargggg, kuidas saaks kiiremini hotelli ja pessu! Valime erinevatest variantidest kõige valema ja kallima. Esimestel päevadel on ikka sellised möödapanekud lubatud. Maksame 35 km sõidu eest 350 bahti, mis Eesti rahasse konverteerides jääb siiski normaalsuse piiridesse (115 krooni kahe peale). Hiljem saame teada, et bussiga lennujaamast kesklinna maksab 140 bahti ehk siis poole vähem. Samas saame hotelli juurde kiirusega 120 km/h ja autos oli konditsioneer. Nii, et ei kurda.
Raskete kottidega (14,5 kg ja 16,7 kg) teeme oma hotellile auringi peale. Lõpuks leiame selle.
Vajume märgadena hotelli. Higi lappab ja mu teksapüksid nind dressikas on lõplikult keha külge kleepunud. Kahtlustan, et selle seljast ära saamiseks pean ennast kuskil leotama. Andres on läbimärg kui administraatoriga juttu räägib.
Check-inime ennast sisse ja kõmbime 3.korrusele. Higi tilgub ja reageerib tehiskiududega meie kehadel, kui jalgsi treppidest läheme. Jõuaks juba tuppa!
Tuba on aus ja hea, natuke väikesevõitu, kuid suure mõnusa voodiga, konditsioneeriga. WC ja dušš on ühes pisikeses ruumis, kuhu üle 1.75 cm pikkused inimesed tegelikult sirge seljaga ei mahugi.
Hotellitoas on üks aken, kuid vaadet linnale sealt pole. Umbes 1,5 m kaugusel asub teine maja, kust uudishimulikud inimesed vastasakna asukaid piiluvad. Meil on piilujate vältimiseks kardinad koguaeg ees.
Hotell, kus peatume esimestel Bangkoki päevadel, asub kesklinnas, vanalinna lähedal ja see on suhteliselt soodne oma asukoha kohta. Maksame ühe ööpäeva eest+ hommikusöök 230 krooni kahe peale.
Esimesel ööl Bangkokis kuulsime kummalisi hääli: terve öö mängis kõva tümps, inimesed lõugasid ja möirgasid (mõnes mõttes tundsime ennast hästi, et olime sattunud Bangkoki ööelu keskele), konditsioneerid töötasid lakkamatult.. ja keegi tegeles aktiivselt vahekorra sooritamisega alumise korruse WC-vannitoas.
Meie samal ajal üritasime oma unevõlga likvideerida, kuigi keskkond polnud selle jaoks soosiv. Lähme ka peole, siin ei saa ju magada- tuli meil nii mõnigi kord pähe. Kaine mõistus ja väsimus võitsid ning otsustasime ennast välja magada ja järgmiseks päevaks hoida.
Aaargggg, kuidas saaks kiiremini hotelli ja pessu! Valime erinevatest variantidest kõige valema ja kallima. Esimestel päevadel on ikka sellised möödapanekud lubatud. Maksame 35 km sõidu eest 350 bahti, mis Eesti rahasse konverteerides jääb siiski normaalsuse piiridesse (115 krooni kahe peale). Hiljem saame teada, et bussiga lennujaamast kesklinna maksab 140 bahti ehk siis poole vähem. Samas saame hotelli juurde kiirusega 120 km/h ja autos oli konditsioneer. Nii, et ei kurda.
Raskete kottidega (14,5 kg ja 16,7 kg) teeme oma hotellile auringi peale. Lõpuks leiame selle.
Vajume märgadena hotelli. Higi lappab ja mu teksapüksid nind dressikas on lõplikult keha külge kleepunud. Kahtlustan, et selle seljast ära saamiseks pean ennast kuskil leotama. Andres on läbimärg kui administraatoriga juttu räägib.
Check-inime ennast sisse ja kõmbime 3.korrusele. Higi tilgub ja reageerib tehiskiududega meie kehadel, kui jalgsi treppidest läheme. Jõuaks juba tuppa!
Tuba on aus ja hea, natuke väikesevõitu, kuid suure mõnusa voodiga, konditsioneeriga. WC ja dušš on ühes pisikeses ruumis, kuhu üle 1.75 cm pikkused inimesed tegelikult sirge seljaga ei mahugi.
Hotellitoas on üks aken, kuid vaadet linnale sealt pole. Umbes 1,5 m kaugusel asub teine maja, kust uudishimulikud inimesed vastasakna asukaid piiluvad. Meil on piilujate vältimiseks kardinad koguaeg ees.
Hotell, kus peatume esimestel Bangkoki päevadel, asub kesklinnas, vanalinna lähedal ja see on suhteliselt soodne oma asukoha kohta. Maksame ühe ööpäeva eest+ hommikusöök 230 krooni kahe peale.
Esimesel ööl Bangkokis kuulsime kummalisi hääli: terve öö mängis kõva tümps, inimesed lõugasid ja möirgasid (mõnes mõttes tundsime ennast hästi, et olime sattunud Bangkoki ööelu keskele), konditsioneerid töötasid lakkamatult.. ja keegi tegeles aktiivselt vahekorra sooritamisega alumise korruse WC-vannitoas.
Meie samal ajal üritasime oma unevõlga likvideerida, kuigi keskkond polnud selle jaoks soosiv. Lähme ka peole, siin ei saa ju magada- tuli meil nii mõnigi kord pähe. Kaine mõistus ja väsimus võitsid ning otsustasime ennast välja magada ja järgmiseks päevaks hoida.
Kommentaarid
Postita kommentaar