Otse põhisisu juurde

Esimesed higistamised

Ei ole midagi hullu kuuma, arvan mina klaasist ja pidevalt töötavate konditsioneeridega Bangkoki lennujaamas. Arvamus muutub kohe, kui lähme välja. Nagu kasvuhoones Eesti südasuvel. Hea, et ei pea vähemalt tomateid kastma.

Aaargggg, kuidas saaks kiiremini hotelli ja pessu! Valime erinevatest variantidest kõige valema ja kallima. Esimestel päevadel on ikka sellised möödapanekud lubatud. Maksame 35 km sõidu eest 350 bahti, mis Eesti rahasse konverteerides jääb siiski normaalsuse piiridesse (115 krooni kahe peale). Hiljem saame teada, et bussiga lennujaamast kesklinna maksab 140 bahti ehk siis poole vähem. Samas saame hotelli juurde kiirusega 120 km/h ja autos oli konditsioneer. Nii, et ei kurda.

Raskete kottidega (14,5 kg ja 16,7 kg) teeme oma hotellile auringi peale. Lõpuks leiame selle.
Vajume märgadena hotelli. Higi lappab ja mu teksapüksid nind dressikas on lõplikult keha külge kleepunud. Kahtlustan, et selle seljast ära saamiseks pean ennast kuskil leotama. Andres on läbimärg kui administraatoriga juttu räägib.

Check-inime ennast sisse ja kõmbime 3.korrusele. Higi tilgub ja reageerib tehiskiududega meie kehadel, kui jalgsi treppidest läheme. Jõuaks juba tuppa!

Tuba on aus ja hea, natuke väikesevõitu, kuid suure mõnusa voodiga, konditsioneeriga. WC ja dušš on ühes pisikeses ruumis, kuhu üle 1.75 cm pikkused inimesed tegelikult sirge seljaga ei mahugi.
Hotellitoas on üks aken, kuid vaadet linnale sealt pole. Umbes 1,5 m kaugusel asub teine maja, kust uudishimulikud inimesed vastasakna asukaid piiluvad. Meil on piilujate vältimiseks kardinad koguaeg ees.
Hotell, kus peatume esimestel Bangkoki päevadel, asub kesklinnas, vanalinna lähedal ja see on suhteliselt soodne oma asukoha kohta. Maksame ühe ööpäeva eest+ hommikusöök 230 krooni kahe peale.

Esimesel ööl Bangkokis kuulsime kummalisi hääli: terve öö mängis kõva tümps, inimesed lõugasid ja möirgasid (mõnes mõttes tundsime ennast hästi, et olime sattunud Bangkoki ööelu keskele), konditsioneerid töötasid lakkamatult.. ja keegi tegeles aktiivselt vahekorra sooritamisega alumise korruse WC-vannitoas.
Meie samal ajal üritasime oma unevõlga likvideerida, kuigi keskkond polnud selle jaoks soosiv. Lähme ka peole, siin ei saa ju magada- tuli meil nii mõnigi kord pähe. Kaine mõistus ja väsimus võitsid ning otsustasime ennast välja magada ja järgmiseks päevaks hoida.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...