Otse põhisisu juurde

Mida suudab üks Tai mees?

Väike Aasia mees, pikkuseks umbes meeter ja 50,9 cm peale, ja europiidne mehest 20 sentimeetrit pikem naine saavad kokku kuumal suvepäeval konditsioneeriga toas. Naine võtab ära oma suvise kleidi ja tõmbab selga laiad puuvilllased punased püksid. Nööbib kurguauguni kinni valge puuvillase särgi nööbid.

"Palun mine selili," ütleb väike, aga tugev mees. "Pane silmad kinni, sul hakkab nüüd hea!" ähvardab mees heatahtlikult.
Naine on alguses väga kramplikult, sest ta mõtleb, mida võiks mõelda allkorrusel ootav mees. Peaasi, et ta mu tagumikku ja rinda ei masseeriks, mõtleb naine endamisi.

Tai mees masseerib varbaid, ragistab need ühekaupa läbi ja teeb seejärel varvastele pai. Pärast seda liigub ta naise kehal ülesse poole, vajutab õrnalt küünarnukiga säärelihastele, siis reitele, tõmbab jalad kõverasse ja tallab oma väikeste jalgadele naise jalgade peal. "Issand, see mees on nii kerge," mõtleb naine. "Ma ei tunnegi teda."

Asiaat venitab europiidi igatipidi. Jalad surisevad, aga pinge on ikka veel sees. Mees ei jäta jonni ning kordab paljusid võtteid. Kordab-kordab-kordab kuniks saab tulemuse- naine ei tunne oma jalgu. Need oleksid justkui udusulest tehtud. Naine on juba pooleldi lõõgastunud, kuid ülakeha püsib ikka veel pinges. Mees hõõrub oma soonelisi käsi kokku, lööb nendega naisele laksu vastu jalgu. Hõõrub jälle ja paneb oma väikesed käed naise munasarjade kohale.

Mees palub naisel kõhuli minna. Naine on lõõgastunud, mees aitab tal ennast ümber pöörata. Naine on peaaegu oimetu.
Mees hakkab tegutsema tagumiku kallal. Tema tugevad käed käivad kiiresti ja ta teab, mis punktidele vajutada. "Ai, ai, seal mul oli istmikunärvipõletik," mõtleb naine, surub hammastega huultesse ja kannatab selle välja.

Mõne minuti pärast on ka pepul hea. Mees saab sellest aru ja liigub edasi. Ta võtab ette seljakotirändurist naise selja. Koheselt märkab mees kõik seljadefektid ning rakendab sinna topeltenergiat. Ta ragistab, venitab, lööb plaksu, silitab, näpistab...

Naise selg on paras ettevõtmine ja seda ühekorraga terveks ei tee. Mees võtab naise pea padja peale sülle ja teeb vahepeal pai naise kõrvadele, kaelale, peale ja kätele. Mehe liigutused on tugevad, kuid hellad. Naine tunneb, et ta lendab õhus. Nii kerge on olla.

"Kas sul hakkas parem?" küsib mees lõpuks. "Ojaaa!" vastab naine.

Masseeritud naine läheb riiete vahetusruumi, asendab puuvillase kostüümi oma suvise kleidiga ning ohkab kergendatult. Samal ajal maksab tema mees tunniajase massaaži eest 33 krooni.

Kommentaarid

  1. Väga lahe lugemine. Jätkake samas vaimus kirjutamist. Ehedus on just see, mis lugema paneb.

    VastaKustuta
  2. kurja! seda läbimudimist oleks niiväga vaja. ja 33 krooni? üle mõistuse!

    VastaKustuta
  3. ehh, sellise töö eest võiks sama palju tippigi anda :D (ütles rikas eurooplane, muidugi)

    VastaKustuta
  4. Ja kolm aastat hiljem küsiti tunnise seansi eest juba THB 500. Kohaks otseloomulikult turistilõks Phuket, kus hinnad alati kallimad. Asi oli seda väärt ikkagi!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...