Chiang Mai reisifirma töötajatel on kadestamistväärne elu.
Jääb mulje nagu polekski neil mingeid muresid. Oleme ühes "Guest housis" Põhja Tais ja siin on selline vahva avatud hoov, nii et meie toa uksest avaneb vaade otse väljas asuvale teenindusletile. Tööl on korraga 3-5 inimest (turiste on umbes 2 korda niipalju).
Meestel on kitarr (tundub, et kamba peale soetatud) ja see on kogu aeg töös.
Põhiliselt on kuulda biitlite loomingut, aga sekka kõlab ka igihaljas jingle bells, mis toob hetkeks isegi kodused lumised metsad meelde. Tais tunnen neist vahel isegi puudust kasvõi vihmastest ja raagus metsadest, sest siin on põhjamaa mehe jaoks ikka liigselt palav.
Aga see selleks. Miks siis tundub nende elu muretu? Tundub, et neil klientide puuduse üle kurta ei maksa. Siia saabudes peeti meile loeng, milliseid džungliradasid ja piirkondi on meil võimalik valida oma matkaks ja minul tekkis kahtlus, et oleme vale valinud, sest Pai piirkonna matk tundus palju huvitavam, kui see, mis meie valisime.
Kahtlus hinges närimas, läksin ühe kohaliku kitarrivirtuoosi juurde, et nõu küsida. Esitasin pingil istuvale mehele küsimuse ja kutt vastas naeratades: "The Pai tour is the best." Seejärel kergitas kanni ja lasi peeru ning naeratas uuesti. Ja nüüd ma mõtlengi, et vahet ju pole, kuidas teenindad, kui kliendid ise kohale voorivad. Geograafiline eelis on neil võrreldes Eesti turismiäriga ja selle vastu ei saa.
Jääb mulje nagu polekski neil mingeid muresid. Oleme ühes "Guest housis" Põhja Tais ja siin on selline vahva avatud hoov, nii et meie toa uksest avaneb vaade otse väljas asuvale teenindusletile. Tööl on korraga 3-5 inimest (turiste on umbes 2 korda niipalju).
Meestel on kitarr (tundub, et kamba peale soetatud) ja see on kogu aeg töös.
Põhiliselt on kuulda biitlite loomingut, aga sekka kõlab ka igihaljas jingle bells, mis toob hetkeks isegi kodused lumised metsad meelde. Tais tunnen neist vahel isegi puudust kasvõi vihmastest ja raagus metsadest, sest siin on põhjamaa mehe jaoks ikka liigselt palav.
Aga see selleks. Miks siis tundub nende elu muretu? Tundub, et neil klientide puuduse üle kurta ei maksa. Siia saabudes peeti meile loeng, milliseid džungliradasid ja piirkondi on meil võimalik valida oma matkaks ja minul tekkis kahtlus, et oleme vale valinud, sest Pai piirkonna matk tundus palju huvitavam, kui see, mis meie valisime.
Kahtlus hinges närimas, läksin ühe kohaliku kitarrivirtuoosi juurde, et nõu küsida. Esitasin pingil istuvale mehele küsimuse ja kutt vastas naeratades: "The Pai tour is the best." Seejärel kergitas kanni ja lasi peeru ning naeratas uuesti. Ja nüüd ma mõtlengi, et vahet ju pole, kuidas teenindad, kui kliendid ise kohale voorivad. Geograafiline eelis on neil võrreldes Eesti turismiäriga ja selle vastu ei saa.
Kommentaarid
Postita kommentaar