Otse põhisisu juurde

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus.

Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid.
Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade - banaanide ja arbuuside juurde.

Guajaav maitseb minu meelest nagu kuiv ja maitsetu ning natuke hapu õun. Taidele endile aga maitseb guajaav väga. Muideks nad söövad seda õunataolist puuvilja suhkru ja tšilli seguga (see segu pannakse sulle kaasa). Ükskord küsis minu käest puuviljamüüja, kas tahan tšilli ja suhkru segu ka pomelo ja arbuusi juurde. Väkk.

Siis on neil selline kollane puuvili, mida igal pool Tais tänavatel müüakse. Välja näeb hea, aga maitseb nagu kuiv ja lääge kõrvits (meile mõlemale ei meeldi kõrvits). Meile see ei maitsenud ja viskasime kalli kraami hotelli prügikasti, kuhu ümber kogunesid kiiresti kõik ümbruskonna sipelgad. Vähemalt neile maitses.

Siis on rida võdisevaid puuvilju. Pealtnäha siiruviirulised seest kullakarvalised. Näiteks rambutanid võiksid olla vabalt mõne lastemultika peategelased. Nad on sellised punased ja karvased, üsna armsad näevad välja. Kuna meil pole sellel pikal matkal ühtegi taskunuga kaasas, koorisime rambutanide karvased kestad küüntekääridega maha. Õigemini Andres kooris, mina sõin (hiljem sõi tema ka muidugi). Rambutanide söödav osa on läbipaistev või natuke valkjas, maitse on magus. Seest on mingi imelik seeme, söödavat osa on tegelikult suhteliselt vähe. Rambutanide kilo maksab umbes 60 bahti (Eesti rahas 20 krooni kilo eest).

Teine võdiseva olemusega puuvili on longan. Meenutab litšit seest, väljast näeb välja nagu pähkel. Maitseb üsna hästi. Mangustani nimetatakse Tai puuviljade kuningaks. Mangustan on selline ploomi ja baklažaani vahepealne vili. Meile maitses longan ja rambutan mangustanist rohkem.
Siis sõime ka Tai kiivit. See oli Andrese jaoks suur pettumus, sest kiivi maitset polnud sel viljal üldsegi. Pigem meenutas see puuvili hilissügisel pirnipuu alt leitud pirni, mis on jõudnud juba läbi mädaneda. Maitse asi.

Mis hästi maitseb? Rambutan on söödav, longan ka. Nämmad on väikesed poolmetsikud banaanid, värsked ananassid on superhead, arbuus on võrratu, mandariinid on maitsvad. Pomelo on minu puuviljade kunn ja vaieldamatu lemmik pärast arbuusi. Banaanipannkoogid ja -šeigid, arbuusijääšeik on vinged.

Tänavatel müüdav ja päikese käes soojendatud mango on üsna vastik, maasikašeigid on jõledad, viinamarjad on Euroopas raudselt paremad.

Meid üllatas ka see, et Tais pakutakse söögikohtades "naturaalse värskelt pressitud mahla" all mingit eriti vastikut kontsentraati, mis paljudel juhtudel pole üldse joodav ja selle klaasi rõveda siirupi eest tahetakse tavaliselt 20-30 krooni. Kõige mõttekam on söögikohtades juua puuviljašeike, sest sinna pannakse päris puuviljad ja see maksab 20-40 krooni.

Poodides on kõikidest mahladest vaid üks apelsinimahl joodav, mis sisaldab päriselt apelsini viljakehasid ja maksab kuskil 1l~ 20 krooni.

Aga üldiselt võiks öelda, et Tai puuviljad on maitsmist väärt!

































































Kommentaarid

  1. Ega ometi durian jäänud proovimata???
    See idamaine hõrgutis mille avalik söömine on mitmel pool keelatud (nt. Singapuri ühistransport jms.)
    Keelatud vili... mmmm

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr