Tahtsin praegusest elust pikemalt kirjutada, aga töö, mida juba kolmandat päeva teen, võtab mul viimase energiapiisa ja õhtuks on keha ja vaim nii väsinud, et mul ei tule enam sõnad meelde.Esimesest tööpäevast kirjutan lähemalt eesootaval nädalavahetusel.
Mis te arvate, kas ma ei tunne ennast vahepeal ühe õnnetu India naisena, kes paigaldab tänavakivisid, samal ajal kui mehed omavahel "tähtsat" juttu puhuvad ja oma baila-bailat telefonist valjusti kuulavad?
Üks hindu mees on tegelikult tore. Arsch. Arsch on sõjaväelase poeg, ema on eluaegne koduperenaine olnud. Ta lõpetas eelmisel aastal Austraalias mediitsiinitöötaja õpingud.
Arsch siis, ma ei öelnud talle, mida ta nimi saksa keeles tähendab.
Ta on tegelt ka tore. Lubas mulle viimaseid Bollywoodi filme laenata. India ajaloost räägib mulle ka, haritud ja avara silmaringiga, nägus, on väga abivalmis ja sõbralik, aitab vahepeal aknaid pesta. Lisaks ütles Arsch, et ta tunneb kõige kuulsamat eestlast ja et see pidi tema sõber olema.
Tema sõbra Harryga on meil vastastikune antipaatia. Ta on loll nagu lauajalg ja laisk nagu lohe. Mida ta minust arvab, seda ma ei tea.
Dialoog gloobuse juures:
"Sorry, where is Estonia?"
"Somewhere in Europe."
"Where is Europe?"
Selle tööeluga peab natuke aega harjuma.
Tööle saamine oli puhtjuhuslik-imelik. Pühade ajal saatsin kahte Darwini koristusfirmasse oma tuunitud CV (kus ma keskendusin eelkõige oma rohketele koristuskogemustele, jätsin täiesti mainimata ajakirjandusliku tausta, arvates, et lihttöödele kandideerides ei tule see kasuks:)).
Mõne päeva pärast kirjutas mulle koristusfirma juht, et tulgu ma 30.detsembril vestlusele. Vestlus seisnes selles, et tüüp pistis mulle kätte hulga pabereid, mille pidin kodus ära täitma. "Esmaspäeval kell 9.00 alustame," lisas Steve. Jajah, alustame-alustame, miks siis ei alusta, olin ma veidike hämmingus.
Seekord jäi mul see pikkade ja pingeliste tööotsingute tunne tundmata, aga ehk saab veel?
Nüüdseks olen kolm päeva teinud ühes algkoolis kevadpuhastust. Iga päev 8 tundi füüsilist tööd! Seda ma ju tahtsin.
Minu panus kevadpuhastusse seisneb miljoni akna puhastamises. Esimestel päevadel sattusin liiga hoogu ja pesin veerand miljonist ära. Nüüd ranne, mis Tais vigastada sai, tuletab ennast meelde. Võtan hoogu maha, nagu mu töökaaslasedki, need toredad hindu mehed.
Põhimõtteliselt võiks öelda, et töötan nelja hindu mehega. Üks tore Austraalia Lee on ka, aga teda näeb harva.
Tööle saamine oli puhtjuhuslik-imelik. Pühade ajal saatsin kahte Darwini koristusfirmasse oma tuunitud CV (kus ma keskendusin eelkõige oma rohketele koristuskogemustele, jätsin täiesti mainimata ajakirjandusliku tausta, arvates, et lihttöödele kandideerides ei tule see kasuks:)).
Mõne päeva pärast kirjutas mulle koristusfirma juht, et tulgu ma 30.detsembril vestlusele. Vestlus seisnes selles, et tüüp pistis mulle kätte hulga pabereid, mille pidin kodus ära täitma. "Esmaspäeval kell 9.00 alustame," lisas Steve. Jajah, alustame-alustame, miks siis ei alusta, olin ma veidike hämmingus.
Seekord jäi mul see pikkade ja pingeliste tööotsingute tunne tundmata, aga ehk saab veel?
Nüüdseks olen kolm päeva teinud ühes algkoolis kevadpuhastust. Iga päev 8 tundi füüsilist tööd! Seda ma ju tahtsin.
Minu panus kevadpuhastusse seisneb miljoni akna puhastamises. Esimestel päevadel sattusin liiga hoogu ja pesin veerand miljonist ära. Nüüd ranne, mis Tais vigastada sai, tuletab ennast meelde. Võtan hoogu maha, nagu mu töökaaslasedki, need toredad hindu mehed.
Põhimõtteliselt võiks öelda, et töötan nelja hindu mehega. Üks tore Austraalia Lee on ka, aga teda näeb harva.
Mis te arvate, kas ma ei tunne ennast vahepeal ühe õnnetu India naisena, kes paigaldab tänavakivisid, samal ajal kui mehed omavahel "tähtsat" juttu puhuvad ja oma baila-bailat telefonist valjusti kuulavad?
Üks hindu mees on tegelikult tore. Arsch. Arsch on sõjaväelase poeg, ema on eluaegne koduperenaine olnud. Ta lõpetas eelmisel aastal Austraalias mediitsiinitöötaja õpingud.
Arsch siis, ma ei öelnud talle, mida ta nimi saksa keeles tähendab.
Ta on tegelt ka tore. Lubas mulle viimaseid Bollywoodi filme laenata. India ajaloost räägib mulle ka, haritud ja avara silmaringiga, nägus, on väga abivalmis ja sõbralik, aitab vahepeal aknaid pesta. Lisaks ütles Arsch, et ta tunneb kõige kuulsamat eestlast ja et see pidi tema sõber olema.
Tema sõbra Harryga on meil vastastikune antipaatia. Ta on loll nagu lauajalg ja laisk nagu lohe. Mida ta minust arvab, seda ma ei tea.
Dialoog gloobuse juures:
"Sorry, where is Estonia?"
"Somewhere in Europe."
"Where is Europe?"
Tappev Viktoria pilk.
Oleks pidanud vastama: "Europe is somewhere between India ja America."
Muideks, need indialased, kes Austraalias koristajatena tööd teevad, on jõuka klassi esindajad. Ainult rikkad pered saavad lubada endale poja-tütre väljamaale saatmist (need 4 hindu kutti õpivad Austraalias, lisaraha teenivad koristajatena).
Muideks, need indialased, kes Austraalias koristajatena tööd teevad, on jõuka klassi esindajad. Ainult rikkad pered saavad lubada endale poja-tütre väljamaale saatmist (need 4 hindu kutti õpivad Austraalias, lisaraha teenivad koristajatena).
Ja et kogu meeleolu edasi anda, lugeda seda postitust Panjabi MC saatel, palun.
Kas teadsid, et eestlasi ühes mõttes Austraalias töötajatena ei armastata... Nimelt ei armasta neid kaastöötajad, sest eestlased teevad terve kuu töö ca nädalaga ära. Eestlane oskab tööd teha, teised oskavad tööd (või siis töökohta) hoida! ;)
VastaKustutaDon't forget that!
No lihttööde puhul võib küll nii olla..
VastaKustutaMa kohe kirjutan lähemalt austraallaste töömeetoditest. See, kuidas nad nii hästi elavad, tehes niimoodi tööd, nagu nad teevad. See on müstika..sest tööd teevad nad..noo, omapäraselt.
Samas on päris palju räägitud tootlikkusest ja Eesti ning eestimaalased oma tootlikkusega maailma riikide edetabelites küll ei hiilga..me küll võime rassida, aga ei tooda sellega, ei anna millelegi lisaväärtust juurde.