Otse põhisisu juurde

Kuidas Eesti meedia mu närvirakke sööb

Iga kord, kui ma hommikul Eesti meediaväljaannete portaalid lahti teen, lähen ma närvi. Muidu võiks öelda,et elan üsna stressi- ja pingevaba elu, kuid iga jumala kord, kui ma mõne päevalehe lahti teen ja ennast sealpool maakera toimuvaga kurssi viima hakkan, muutun ma närviliseks.
Kui siitpoolt vaadata, siis keskmine eestlane ongi tuim, ükskõikne, tundetu kõige selle suhtes, mis mujal maailmas toimub, juhtub. Vähemalt selliseks on Eesti meedia teda treeninud.

Kui uudises pole Eesti riigiga seotud inimest, pole see uudis eestlasele oluline. Iga maailmauudise peab ikka kuidagi ära lokaliseerima, välja uurima, kas sündmusel on kasvõi pool-või veerandeestlase käsi kuidagi mängus olnud.
No, mis mõttes, kas peab koguaeg oma saba kergitama?

Mõnikord on rõve lugeda seda, kuidas suure ja maailmale olulise sündmuse kajastuse rõhuasetus on pandud nii, et ei kirjutata/kajastada mingi konverentsi, kohtumise, sündmuse sisulist poolt, vaid muudkui vatratakse, kui oluline roll oli sellel pooleldi väliseestlasel sündmuse kaameramehe abistajana. 

See Eesti ja eestlasega maailmauudise täiendamine võib olla küll ühelt poolt tore ettevõtmine, aga vahepeal muutub paranoiliseks-haiglaseks ja väljakannatamatuks. Kui suure sündmuse, katastroofi kajastamise fookus on asetatud sellele, mida juhuslikult eemalviibiv eestlane parasjagu sõi või mõtles või mis tal seljas oli..siis no jah.

Ja see oli ka päris haiglane, kuidas Eesti päevalehtedes Haiti maavärina temaatikat kajastati. Mul on "hea meel", et Eesti meedia suutis leida selle maavärina kangelase ja kogu selle asja Eestist pärit kangelasele ülesse ehitada. Inimesed vajavad kangelasi. 
Ja Haiti maavärina põhikajastus oli muidugi see, et kus jälle Eesti meest mujal maailmas telekast näidati. Kuulge, olge normaalsed!

...vahepeal need pealkirjad tekitasid minus allergilist reaktsiooni. Kui muu maailma meedia rääkis hukkunute arvust, päästetute arvust, siis Eesti meedia muudkui vatras sellest, kui kangelane on üks Eesti mees ja kui kuulsaks ta üle maailma sai. Selliste kangelaslugude lõpus võis leida mõne üksiku faktilõigu, mis mulle siinpool maakera tegelikult korda läks. 
Täiesti haige. 

Täna hommikul ajas mind endast välja aga see uudis .
Bussiõnnetuses said kokku vigastada 13 inimest, aga põhiuudis on ikka sellest, kuidas neli Eestist pärit inimest saavad juba laupäeval haiglast välja. Mis sest, et ka teised vigastatud saavad laupäeval välja. Rõhk on ikka Eestist pärit inimestel. Neli Eestist pärit inimest on selgelt olulisemad, kui 9 muulast.

Ja see, kuidas teised õnnetustes, katastroofides kannatada saanud inimesed ennast tunnevad, see pole meile, Eestimaal elavatele inimestele oluline!
Muidugi ainult juhul, kui kellelgi vigastatutest on Eesti juured? 
Siis sellest kirjutame.
Muidu meid see ei koti. Jookseb kuskil suvalises uudistevoos, keda ei huvita.
Isegi, kui 200 000 inimest sai surma. Üks eestlane nende seas teeb sündmuse kohe ka Eesti jaoks oluliseks.
  
Meid on kuradi üks ja midagi peale miljonit, me tahame saada vaimult suureks ja me huvitume ainult sellest, mida meie elanikud mujal maailmas korda saadavad.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...