Otse põhisisu juurde

Palju purjus austraallasi ja üks imelik loom

Austraallased tarbivad palju alkoholi. 
Eriti reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti. 
100 austraallast on võimelised õhtu jooksul nii palju õlut ja siidrit ära jooma, et 50liitrine prügikast on lõpuks ainult pudelikorke täis. 

Kui nad purju joovad, paluvad nad mul minu emakeeles imelikke väljendeid õpetada (paljud minu töökoha külastajad arvavad, et Eestis räägitakse saksa keelt). Siis tuleb klubi juhataja ja ütleb purjusolevale kliendile uhkelt, et Eestis räägitakse täitsa oma keelt ja see ei ole saksa keel. 

Väljendite õpetamise eest olen juba nii mõnedki dollarid jootraha teeninud. Üks Austraaliasse ümberasunud austerlane arvas, et hakkab iga ostetud joogiga mulle kaks dollarit jootraha jätma, et täita minu tulevaste reiside eelarve õnnemüntidega. Õnnemüntideks nimetas ta enda raha.
Vaatame, kaua ta jaksab, 10 dollarit õnnemüntides on juba igatahes käes.

Aga muidu veel purjus austraallastest: nad muutuvad väga emotsionaalseteks, lahketeks, tahavad kõiki kallistada ja suudelda, iga pudeliga muutuvad nad jutukamateks ja tahavad sind hea teeninduse eest suure märja (viimastel päevadel on Darwinis olnud õhuniiskus väga kõrge- 75-85%) kalliga tänada. 

Ja eile selgus üks tõsiasi: klubi ei teeninda aborigeene ja nad ei ole sinna teretulnud. Isegi korralikud ja viisakad inimesed. Pidin kaks aborigeenset inimest ära saatma. Väga piinlik oli, aga mis teha. 
3000 klubiliiget ei soovi pärismaalasi selles kohas näha. 

Kui ma 23 paiku bussi peale läksin, oli kõnniteel üks armas hall karumõmmikut ja kängurut meenutav pisike loom, keda ma muidugi ei saanud katsumata jätta. Ta muidugi ei tahtnud, et ma teda katsuksin ja läks minu eest puu otsa. Ma mõtlesin, et vaata, mis armas loom, et  ma pean teda ikka katsuda saama. Ronisin seeliku ja kingadega puu otsa, aga ta oli osavamam ja suutis minu eest lõpuks ikkagi päris kõrgele ronida (tegemist oli vist nabarlek´iga, aga ei pole kindel, äkki oli mõni opossumiline).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...