Otse põhisisu juurde

Rahulik esmaspäeva õhtu possumi seltsis

Andres on jälle kaheks nädalaks Darwinist ära läinud ja ma püüan erinevate mõistlike ning ebamõistlike tegevustega oma aega sisustada. Täna oli vaba päev, homsest olen jälle tööl.

Õhtul suhtlesin mõningate hosteli-püsielanikega. Üks nendest ei suutnud järjepidevalt tunnise vestluse jooksul sõna "Estonia" meelde jätta. Seletan ära, kus ja mis ja kuidas, järgmisel hetkel on see tüübi peast kadunud.

Mulle tundub, et sellel sakslasel olid tugevad mäluprobleemid, sest iga kord, kui ma olin temale kinnitanud, et olen Eestist ja me räägime seal eesti keelt ja tema oli sellest aru saanud ja üle korranud, palus ta järgmisel hetkel mul midagi sloveeniakeelset öelda. 

Ja küsis, kas ma saan poola ja vene keelest aru. 
Ma külvasin muidugi natuke segadust ka öeldes, et saan poola ja vene keelest aru küll. 

Tegelt, loo moraal seisneb selles, et kui ühel hetkel 30selt hakkab aju veidralt käituma ning hõredaks jääma, siis selle põhjuseks võivad olla tuhanded liitrid alkoholi, mis selleks ajaks tarbitud ja kanepikilod, mis ära suitsetatud. 
Need tegelt ka hävitavad ajurakke, see pole ainult teadlaste tervisliku eluviisi plämajutt. 

Kui me õues laua taga istusime ja oli juba üsna hämar, hakkas puude pealt väikesi lehekesi, oksi murule kukkuma- keegi sahitas puudes. Mingi aeg muutus sahistaja eriti julgeks ja möödus meist üsna lähedalt. Possum!
Katsuda ta ennast siiski ei lasknud, püüda ka mitte. Ikkagi metsik loom. 

Hiljem, kui seltskond laiali vajus ja õu tühjaks jäi, hiilisin puude juurde, kus enne possumit nägime ning märkasin, et tüüp oli seal täitsa olemas. Istus ja jõllitas mind oma punnis silmadega. Mulle tundus, et ta näitas mulle keelt.
Ronisin puu otsa, tema lippas eest. Ronis päris kõrgele. Ma andsin alla.
Ma nüüd ei teagi, millest on mul selline haiglane huvi loomade vastu?
Mis ma teen siis, kui näen teda mitte kuskil kõrgel, vaid täitsa maas, minu lähedal? Surun käppa, teen tutvust? Mida? Räägin temaga juttu?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...