Otse põhisisu juurde

Meil oli sellel nädalavahetusel pulm

Meil oli sellel nädalavahetusel pulm...
Mitte nagu meil "meil", see tähendab minul ja Andresel, vaid meil töö juures. Selline üle keskmise suuruse pulm, ligi saja külalisega. Ma sel korral pulmalisi ei teenindanud, sest minu vahetus oli laupäeval hommikune. Mina valmistasin laudasid, toole ja muid vajalikke aksessuaare selleks suursündmuseks ette ja jälgisin asjaosaliste närvitsemist kõrvalt.

Mida rohkem ma pulmadega kokku puutun ja selle peale mõtlen, seda järjest rohkem hakkan arvama, et see on eelkõige suursündmuse naise jaoks. Mehel on enamusest pulmaga seotust täiesti suva.
Et ikka pruutneitside kleidid sobiksid pruudi peakaunistusega ja et ikka pulmalilled oleksid ühte värvi, ühte sorti. Et mees oleks viks ja viisakas ja et ennast täiesti sassi ei jooks ja et käevarred poleks korsettkleidi jaoks liiga jämedad.Et ikka nahal jumet oleks ja kingad ei pigistaks. Oh ja oleksin peaaegu unustanud pulma suureesmärgi: et pildid ilusad tuleksid. Appi!!!!!!!

See konkreetne pulm oli muidugi üsna lihtne. Mere ääres, liiliaõied üle muru, väike bungalow-templike, ehitud valge looritaolise riide ja samade liiliaõitega,kus inimesed igavest truudust ja armastust saja tunnistaja juuresolekul vannuvad, valgete linadega kaheksale inimesele mõeldud lauad, mis dekoreeritud merekarpide ja küünaldega. Õhtupimeduseks mõeldud laternakesed ja tõrvikud.
Selline täisromantiline pulm. Noh, kõikide kriteeriumite järgi võiks olla 100% romantiline ja paaripandavad võiksid sellega rahul olla. Aga ma ei tea...

Ma usun, et mõned hetked elus võivad väga ilusad ja romantilised olla. Aga see konkreetne, see oli nii rituaalilik. Nii kunstlik. Nii nii.. noh, ma ei tea.
Asi on kindlasti maitses ja nagu teada, siis maitse teemadel ei vaielda vaid kakeldakse. 
Ja külalised? Neid oli palju. 
Esimene asi, kuhu külalised muidugi tormasid, oli baar. Küsiti, mis jooke tasuta saab ja mis on limiidid. Ja mõndasid külalisi pidid pulmakorraldajad korrale kutsuma ja tseremoonia ajaks templikese juurde toimetama, sest..noh, olgem ausad, väljas on palav ja juua tahaks, mitte kuulata kellegi igavese armastuse ja truuduse vandeid.

Ma olin selleks ajaks oma tööpäevaga lõpetanud ja olin teisel pool baari, jõin oma tööpäeva lõpujooki. Minu kõrval istusid kolm kibestunud ja veidi paha tüüpi, kellega ma vahepeal suhtlen ja kes väidavad, et nad ei usu armastusse ja muusse taolisesse ja leiavad, et ainus asi, mis mehe ja naise vahel toimib, on seks.

Nad muidugi kommenteerisid kogu tseremooniat üsna valjul häälel. "Need tüübid muu kui alko pärast siia ei tulnud" ja "pruut oleks võinud vähem süüa enne pulma" ja "et see mees hakkab küll oma naist varsti petma", "külalistel on sellest üritusest suva, peaasi, et tasuta juua ja süüa saab". 
Oh jeerum, head matsid ikka, sest baari ruttanud külalised kuulsid tüüpide kommentaare.

Mõnedes kommentaarides on veidi ikka tõde ka. 
Kes peaks veel sellest sündmusest peale teie kahe hoolima?
Suuremale osale ei lähe üldse korda, mida teie kaks teineteisele lubate ja vannute. 
Siit küsimus: milleks tseremoonitseda? Eriti veel siis, kui see suurt hulka raha endasse neelab.

Kommentaarid

  1. Ma ei teagi, kas ma julgen seda teemat kommenteerida. Ma pole ju eriti objektiivne. Ei saa päris täpselt ka aru, mis sind konkreetselt häiris. Kas see, et pruutpaaril oli mingi oma koostatud truudusevanne või see, et pulmas oli palju rahvast, kes sellest truudusevandest ei hoolinud või see, et oli üritatud kaunistuste ja kõigega luua võimalikult muinasjutuline ja romantiline õhkkond? Või hoopis see orgunn ja väikestele detailidele liiga suure tähelepanu pööramine pruudi poolt?

    Selles viimases asjas olen vist ise ka süüdi. Eks inimesi ole erinevaid. Mõned mõtlevad kainelt ja tahavad ainult olla kahekesi teineteise jaoks ja miski muu ei oma tähtsust. Teised jälle tahavad pidutseda suure seltskonnaga, ükskõik kus ja kuidas. Peaasi, et tähtsad inimesed koos. Kolmandad tahavad sinna ümber natuke vahtu ka - et oleks kena ümbruskond ja hästi korraldatud ja hea toit ja noh, kogu värk. Eks teinekord see korraldamine kasvab pisut üle pea, kuna asja võetakse kogu hinge ja südamega. Siis võivad väikesed asjad hakata tunduma nii suurte ja olulistena. Aga teisalt, kui mõelda, et pulmad on asi, millest paljud (kindlasti mitte kõik) naised on unistanud väiksest saadik ja kui siis tulevad need oma pulmad, siis paratamatult naine tahab, et see tuleks selline, nagu see kunagi unelmates on olnud (mehed reeglina pole kunagi väiksena pulmadest unistanud, neil oli targematki teha, näiteks naabripostega luurekat mängida või luubiga sipelgaid kõrvatada. Kuna neil pole selle üritusega sellist emotsionaalset sidet nagu naistel, on neil pulmaga kaasbnevast tramburaist ja orgunnist suht savi). Sest noh, enamik naisi ju ikka abiellub teadmisega, et see päev on ainult korra elus ja siis ju võib natuke oma unistustest šnitti võtta.

    Aga loomulikult ei pea ma ise ka seda mõistlikuks, kui pulmad kasvavad nii suureks, et nende korraldamiseks võetakse laenu jms. Minu meelest tuleks mõelda, et mis on need asjad, mille arvelt ei tahaks eriti tingida ja mis on need, mille arvelt ollakse nõus kokku hoidma. Selleks, et ilusat pulma pidada, ei pea ilmtingimata näiteks lossi üürima jms. Ja noh, rahaga eheduse tunnet pulma ei loo. Igast roosa mannavaht ja hollywoodi filmidest nähtud vanded jms tunduvad meie kultuuris ka kuidagi võõratena.

    Aga jah, kuna ma ise olen kah näppupidi selles teemas sees, siis ütlen täiesti erapoolikult, et ärgem olge tulevaste pruutide vastu liiga kriitilised ja jätkem neile nende pulmapäevaunistused ja õigus neid täita, ilma et kuuleks mürgiseid kommentaare. :)

    VastaKustuta
  2. Mina ühtegi kommentaari kellegi suunas ei visanud ja ei poolda ka kellegi unistuse täitmise kritiseerimist, võin üsna rahulikul südamel öelda, et mind tegelikult ei häirinud selle pulma juures midagi. Elus on palju muid asju, mille pärast pead valutada :)
    Pole minu asi. Ma lihtsalt sattusin seda kõike pealt vaatama ja olen selles teemas nagu sinagi, ebaobjektiivne, erapoolik ja oma arvamust omav.

    Ma nägin, kuidas pruut paneb nii palju auru igasugustele pisidetailidele ja närvitseb selle kõige pärast, samal ajal kui see peaks olema mingi paljutähenduslik päev teile kahele, ainuke, kes ringi jooksis ja närveldas ja asjadest hoolis nii kohutavalt, oligi pruut. Külalised tahtsid hoopis juua ja peigmehel oli paljudest detailidest nii üskkõik.

    Ma ei tea, võib olla olen ma erandlik naine selle kohapealt,et mul pole kunagi mingit pulmaunistust olnud.
    Ei ole mingit unistust vahuveinijõest ja mingitest konkreetsetest lilledest ja kleidist ja millest kõigest veel. See ei tähenda kindlasti, et teistel ei tohiks kõik samm-sammult juba lapsepõlvest peale planeeritud olla. Ning keegi pole selle pärast halvem. Ei see, kellel pole, kui ka see, kes on kõik ära planeerinud.

    Mulle tundub, et naised peaksid ka nende pulmadega veidi rahulikumalt võtma, sest vastasel juhul see kujunebki ainult nende suursündmuseks.
    Ja kogu see tseremoniaalsus ja roosa mannavaht, see mõjus kõrvaltvaatajanale, mulle, kuidagi niimoodi..võõralt ütleme :D

    Aga tegelikult võis asi olla lihtsalt ka selles, et need inimesed, kes olid pulma kutsutud, polnud väga lähedased inimesed paarile. Töökaaslased ja endised koolikaaslased ja muidu tuttavad, sest nad tõesti näitasid ülimat ükskõiksust välja. Ma selliseid tegelasi küll "elu tähtsamail päeval" enda kõrval näha ei tahaks:)

    VastaKustuta
  3. Olen Viktoriaga täiesti nõus. Olen näinud oma väikeses turismitalus piisavalt pulmi ja pingeid, konflikte on ikka suht palju, enamasti muidugi põhjustatud pruudi poolt. Kuigi meil on enamasti olnud väikesed pulmad, max 60 inimest. Minu arvates on veel hullem see, kui pruudi nn. unistuste pulmad pärast läbi kukuvad pruudi enda ülepingutamise tõttu. Kuidas saab selline päev meelde jääda kui on vaja närvitseda iga pisidetaili pärast? Tähtsaim on ikka see, et sul endal oleks fun, mitte 100-l külalisel. Peigmeestest tuleks selles suhtes õppust võtta:)

    VastaKustuta
  4. Oh peigmeeste ignorantsus on ka üks tähelepanuväärne omadus, aga pruudi ülenärveldamine on muidugi ignorantsusest palju hullem. Mingi tasakaal tuleks leida. Ma olen üritusi korraldanud ja tean, et kui kõik asjad enda kaela jätad, siis ei suuda seda üritust enam lõpuks üldse nautida. Seega, tuleb võimalikult paljud ülesanded normaalsetele ja toredatele inimestele delegeerida.

    Ski klubis oli muideks paar pulma pärast seda pulma, kus dekoratsiooni ja muu pisi-pudi eest hoolitsesid peigmehe sõbrad. Väga kenasti kukkus kõik välja isegi, kõik need lilled ja lehvikud ja muud asjad. Alguses läks kuttidel umbes paar tundi aega, et välja mõelda, kuidas toolidele käivatele lehvikutele võimalikult ilusad sõlmed teha..aga hakkama nad said!

    Maris, su juures saab ka pulmasid pidada? Me siin ikka mõtleme ja mõtleme ja vahepeal oleme juba jõudnud nii kaugele oma mõtlemistega, et välismaal abiellumine (Filipiinidel ntks) pole enam üldse nii vastuvõetamatu idee.
    Aga kõigest sellest räägime juba lähemalt, kui Eestimaa pinnale jõuame ja kokku saame :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria