Otse põhisisu juurde

Austraalia ja Jaapani vaheline vaalatüli

Samal ajal, kui Andres loodab merel oma silmaga näha vaalasid, kes pidavat lähinädalatel sealtkandist mööduma ja olema äärmises paaritumisaktsioonis (nii hoos, et vahel pidid isegi tööpaatidele ohtlikud olema) ja South Park teeb musta nalja inimeste ükskõiksusest vaalaküttimise teemal, kavatseb Austraalia riik pöörduda Haagi kohtu poole, et seada õiglus jalule.

Jaapan kütib "teaduslikel eesmärkidel" liiga palju vaalasid ja Austraalia kavatseb selle vastu välja astuda. Kahe riigi vahel võib puhkeda ka diplomaatiline skandaal (muideks Jaapan on Austraalia väga oluline kaubanduspartner, ekspordiriik).

Eelmisel suvel olid jaapanlased tapnud "teaduslikel eesmärkidel" 507 vaala.
Järgmisel viie aasta jooksul on jaapanlaste küttimisekvoodiks 410.
Kokku oli 2009.aastal maailmas tapetud 6779 isendit, kellest 4500 tapeti "teaduslikel eesmärkidel". 

Pildil on Fääri saartel kütitud Lagenorhynchus Obliquidens´id.

Kommentaarid

  1. see on lihtsalt nii jube. ja kurb. ja meiesugused lihtsurelikud peavad seda kõike veel pealt (loe: kõrvalt) vaatama...

    VastaKustuta
  2. Vaesed meie, õnnetud lihtsurelikud, kes selliseid asju pealt vaatama peavad tõesti :D
    Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis mida saab üks lihtsurelik ära teha? Liituda mõne järjekordse tobeda kommuuniga mõnes sotsiaalmeediumis? Ee, no selle ma võin väga kiiresti ja kergelt ära teha, aga kas see reaalselt ka midagi muudab? Ei usu hästi.

    Siin igas National Geographicus on tuunikala mittetarbimist agiteeriv reklaam. Et kõrvalda see menüüst praegu või teda ei ole enam kunagi kellegi menüüs. Vaatad seda ja mõtled endamisi oma egoistlikke mõtteid, et jubedalt meeldib see tuunikala, igas vormis ja olekus. Ja külmkapp oli ka just juhuslikult seda täis..Nüüd pole juba tükk aega ostnud, käsi tahab poes selle järele krahmata, suudad vaevu oma ihalikke vajadusi tagasi hoida ja mitte osta, aga vaatad, kuidas teiste käed seda krahmavad ja mõtled. Kas ma olen siin planeedil ainus loll või on meid veel?

    Eks aeg on vist selline (jabur on muidugi koguaeg ajale viidata), pigem inimese loomus, mõtleme ainult enda heaolu peale ja väga raske on ette kujutada maailma, kus meid ei ole. Seega, see tulevikuaeg ja selle tumeda tulevikuga hirmutamine ei tööta. Minu endagi paljud intelligentsed ja arukad sõbrad öelnud, et ei jaksa kõikide maailma murede peale mõelda. Endalgi igapäevaselt vaja palju igasuguseid argimuresid lahendada, aga siis veel muretse tuunikala kadumise, vaalaküttimise ja Aafrika nälgivate laste pärast.

    VastaKustuta
  3. aga need "teaduslikud eesmärgid" on ikkagi liiast... nende ja teiste vastu tuleks võidelda valitsuste tasemel, kuhu ikkagi kuuluvad lihtsurelikud. mina ei saa midagi teha, sina ilmselt ka mitte, aga kui meie ümber tekib seltskond, kes arvab, et nii ei tohiks teha ja see seltskond laieneks iga päev kasvõi ühe inimese võrra, siis lõpuks avaldaks see ikkagi vähemalt ühele mõjuvõimsale inimesele muljet ja kunagi siis... võetaks ehk midagi ette või tehtaks teisiti (ära). keeruline mõte, aga sa said kindlasti aru :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...