Otse põhisisu juurde

Austraalia kasvavast rahvastikust

Ma ei taha midagi halvasti oma kodumaa kohta öelda ja kinnitan veelkord, et tuleme tagasi ja hakkame korralikeks maksumaksjateks ja panustame iibesse ja et Austraalia pole meie unistustemaa, aga..

Mõned eestlased solvuvad tõsiselt austraallaste peale, kes arvavad Eesti kohta, et see on kolmanda maailma osa ja väga vaene riik ja kes lõõbivad poolnaljaga, et sellepärast teid (eestlasi) siin nii palju ongi. Oot, mida te toodate või missuguseid maavarasid müüte, küsivad nad uudishimulikult, kuid mitte üldsegi pahatahtlikult.
Eks selles arvamuses on killuke tõde ju ka. Eesti on vaene riik. 

Kui Eestis saaks iga liigutuse eest selliseid rahasid ja selleks ei peaks üldse haridust olema, poleks teisele poole maakera tõenäoliselt enam sellist tungi. Poleks tõenäoliselt enam nii suurt tungi ka Soome, Norrasse, Rootsisse, Iirimaale.
Oleks Eesti ilm veidi stabiilsem, et suvel on suvi ja talvel talv, oleks ju tõeline paradiis?

Aga mitte eestlaste tungist Austraaliasse tahtnud ma kirjutada. Lihtsalt lisaks eestlastele tahab igal aastal pääseda Austraaliasse ka tuhandeid afgaane, iraaklasi, srilankalasi, indoneeslasi jt rahvaid, kus valitseb ebastabiilne poliitiline režiim ja kus võib olla on käimas kodusõda.

Kui suurem osa eestlastest (mingeid kindlaid andmeid mul pole) saabub kängurumaale lennukiga, siis eespool loetletud rahvused purjetavad navigatsioonisüsteemita puupaatidega, mis paljudel juhtudel ei ela üle tormised mered ja kõrgemad lained. Aga mõnel juhul peab paat isegi vastu ja jõutakse unistustemaale, kus palutakse asüüli. 

Asüüli menetlemine võtab aega ja päris mitmed palujad saavad selle. Austraalia uudiseid jälgides olen aga aru saanud, et rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid pole Austraalia asüülimajutamise arvudega rahul. Et oma majandusnäitajate kohta peaksid nad rohkem inimesi vastu võtma?

Igal aastal „jääb“ Austraaliasse ligi 50 000 inimest. Nende seas on nii neid, kes purjetavad paatidega, aga ka neid, kes tulevad esialgu viisaga, kuid kelle viisa saab läbi.
Arvatakse, et 2056.aastaks (kui mina olen juba 71aastane ehk 46 aasta pärast) kasvab Austraalia rahvastik praeguselt 22 miljonilt ligi poole võrra. Austraalia rahvastik peaks kolmekordistuma uueks sajandiks. Kogu kasvu prognoos põhineb muidugi tugeval sisserändel. Ja kõikide eelduste kohaselt peaks see püsima samal tasemel, kui mitte suurenema sõdade arvelt.

Üks huvitav fakt Austraalia sisserände kohta on ka näiteks see, et eelmisel aastal ligi 90% kõikidest asüülitaotlejatest saabus riiki lennukiga. Samal ajal jõudis Austraalia rannikule ka ligi 1700 illegaalset paati.

Ei usu, et mõni eestlaste paat ka oli, kuigi kes see siis nüüd kindalt teab..äkki mõned siiski sõudsid Ansipi kiusliku majanduslik-poliitilise režiimi käest teisele poole maakera?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...