Neljapäeval oli Darwinis tõeline põrgu. Kõik oli tossu ja suitsu ja tahma ja tuld täis, sest 1.juuli on teatavasti ainuke päev aastas, mil põhjaterritooriumlased saavad endale legaalselt ilutulestikku osta. Ilutulestik on Austraalias üsna kallis lõbu, üks mingisugune raketipakett pidi maksma 300 taala kandis.
Neljapäeval oli vahepeal tunne, et oleme sattunud lahinguväljale.
Aga 1.juulil tähistatakse ilutulestiku vaba kättesaadavusega Põhjaterritooriumi haldusüksuse tekkimist. Kuuldavasti ei saa kohalikud isegi aastavahetusel vabalt ilutulestikku osta. Seega 1.juulil elatakse ennast täiega välja.
Enne seda päeva ei osanud muidugi arvata, et meie ümber, selle tänaval kõndiva rahva seas ja üldse Darwini elanike hulgas on nii palju idioote. Aga niipea, kui hakkas hämarduma, hakkas iga tobu mingis suunas ilutulestikku lennutama.
Neljapäeval oli vahepeal tunne, et oleme sattunud lahinguväljale.
Aga 1.juulil tähistatakse ilutulestiku vaba kättesaadavusega Põhjaterritooriumi haldusüksuse tekkimist. Kuuldavasti ei saa kohalikud isegi aastavahetusel vabalt ilutulestikku osta. Seega 1.juulil elatakse ennast täiega välja.
Enne seda päeva ei osanud muidugi arvata, et meie ümber, selle tänaval kõndiva rahva seas ja üldse Darwini elanike hulgas on nii palju idioote. Aga niipea, kui hakkas hämarduma, hakkas iga tobu mingis suunas ilutulestikku lennutama.
Vaesed tuletõrjujad, politseinikud ja meditsiinitöötajad. Eriti muidugi tuletõrjujad.
Viu-viu-viu, proovisime tol õhtul oma toas varjuda ja lärmi eest peitu minna, aga ei õnnestunud. Tuletõrjemasin lihtsalt uhas iga minuti tagant meie elamise juurest mööda. Ja kiirustas juba järgmise ilutulistaja pärast kuskile naabertänavasse.
See oli kõige kohutavamad kuus tundi minu elus, mida olen elanud. Lihtsalt paugutatakse keset teed autodesse, majadesse, inimeste pihta, pannakse ilutulestikuga gofliväljak põlema, visatakse klaaspakendeid kõikjale puruks, tekitatakse bushfire keset linna, ilutulestikuga vigastatud inimesed ja loomad longivad omal jalul või viiakse need lähimasse traumapunkti kellegi abil.
Ja leidub inimesi, ja päris palju, kes sellest kõigest põrgust lapselikult siirast rõõmu tunnevad.
Mingid loomad olid tol päeval puurist välja pääsenud. Kuigi alguses plaanisime, et lähme ka välja, siis pärast olukorraga tutvumist selgus, et kodu on kõige turvalisem koht.
Panime veel luuvriakendele paksud kardinad ette, et kui rakett klassi purustab, siis jääb kardinasse pidama.
Keskööks õnneks "tulistamine" vaibus, kuid järgmiseks päevaks oli mul kujunenud enneolematu migreen ja silmad olid veel pikalt punased.
Kommentaarid
Postita kommentaar