Üheks tähelepanuväärseks sündmuseks Bali inimese jaoks on tema kremeerimise päev (kohalikud nimetavad kremeerimistseremooniat Ngabeniks , aga sellel on ka teisi nimetusi). Erinevad allikad väidavad, et surnu kremeerimise päev on Bali inimese jaoks pidupäev, eelkõige on see pidupäevaks surnu sugulastele, lähedastele, sõpradele, kes rõõmustavad lahkunu pärast, kuna sellel päeval sattuvat hing taevasse, kus võib alata inimese ümbersünd ehk reinkarnatsioon.
Bali hinduismi kohaselt aitavad inimesel teise maailma üle minna viis põhielementi: maa (pertiwi), vesi (apah), tuli (teja), õhk (bayu), igavik (akasa), millest peab ta pärast surma läbi käima.
Surnu jäänused paigutatakse sarkofaagi, mis on tavaliselt pühvli- või lehmakujuline (sarkofaagi kuju ja olemus peegeldab seda, mis kastist st ühiskonnakihist surnu oli) ja pärast rikkalikke ohverdusi, palvetamisi ning muid kombetalitusi pannakse surnukirst põlema.
Antud (pildil) matusetalituste puhul olid kõikides sarkofaagides ainult kondid. Kuna kremeerimisprotseduur on kallis ettevõtmine ja jõukohane vaid ühiskonna ülemistele kihtidele, siis võib surnu keha mõned aastad hauas laguneda enne kui teda kremeerima pääsetakse. Selline protseduur maksvat miskit 45 miljoni ruupia kanti ( ~60 000 krooni, mis on ühe Indoneesia perekonna 3-4 aasta sissetulek).
Lisaks sellele säilinud traditsioonidele on hinduismis tänapäevaks küll juba peaaegu välja surnud, keelatud ja illegaalne kombetalitus, kuid kunagi laialt praktiseeritud sati traditsioon, mis tähendab eesti keeles "lese elusalt põletamist koos surnud abikaasaga". Viimased juhtumid olevat toimunud isegi 2000.aastatel. Põletamisprotsess on tugevalt vabatahtlik.
Kommentaarid
Postita kommentaar