Otse põhisisu juurde

Dalat- vietnamlaste Tartu ning prantslaste mini-Pariis ühes linnas


Ho Chi Minhist põhja suunas asuvat Dalati nimetatakse igavese kevade maaks, kohalikud kutsuvad seda ka Le Petit Pariseks. Linn asub 1500 m kõrgusel ja seetõttu valitseb selles omapärane "alpiline" ning jahe kliima. Kui keskmisele vietnamlasele sümboliseerib +20 ja alla selle jahedust, kargust, siis keskmisele suhteliselt hästi külma taluvale eestlasele tähendab see hoopiski mõnusat suveilma.
Nii me kõndisimegi Dalati tänaval, kui veidrikud, lühikestes suveriietes läbi "külma" ilma. Kohalikud olid ennast peitnud kasukatesse, tagidesse, vooderdatud jopedesse ja vaatasid meid suurte imestunud silmadega. Lastele mähitakse siinses kliimas ümber pea selline sall-müts, mis varjab peaaegu kogu ülekeha, jättes sellest välja vaid rosinakarva silmapaari.

Koloniaalajastul, kui veel prantslased Vietnamis reegleid dikteerisid, oli Dalat ja selle ümbruskond prantslaste põgenemiskohaks Saigoni huugava päikese eest. Siin panidki nad esimestena oma kapsad ja porgandid kasvama, nagu hiljem selgus, on Dalat ideaalseks parasvöötme viljade kasvatuskohaks.  Praegusel ajal vohab siin põllumajandus täie hooga, igavesti roheliste porganditerrasside vahelt võid leida ka banaanipuid, kakiploome ehk diospüüre ja muud parimat. Aga eelkõige on Dalati kliima täiuslik meie viljadele.
Oh, milline koduigatsus tuli kapsapeenarde nägemise peale. Aga lisaks sellele on Dalat Vietnami tuntud veinipiirkond. Prantslased alustasid veinitegemisega, aga kui nad Vietnamist välja kupatati, võtsid vietnamlased tegemise üle ja saavad sellega seni ajani üpriski hästi hakkama.


Dalati võiks Eesti mõistes võrrelda Tartuga, ühes väikeses linnas korraga väga palju intelligentseid ja haritud inimesi, kes eelistavad uimase väikelinna elu suurlinna kärale, hindavad kvaliteetset elukeskkonda, töötavad hobi korras või hobitavad tööga, kuid kes on mõnes mõttes ökonoomia teooriate seisukohalt majandus-ratsionaalsele kiirele ajale jalgu jäänud.

Dalati üldine miljöö on väga mõnus ja sealsed inimesed on teistmoodi, kui mujal Vietnamis nähtud. Nad on oluliselt sõbralikumad, vähem pealetükivad,  viisakamad, paljud tegelevad kunsti või käsitööga, mõned kirjutavad ajaloolisi brošüüre ja romaane, mõned joonistavad ja voolivad. Ja siis kogu selle hingele meeldiva tegevuse vahepeal üritavad suhteliselt tagasihoidlikul moel oma toodangust lahti saada.
Keegi midagi peale ei suru, pigem täheldasime isegi liigset passiivsust dalatlaste seas. Lisaks sellele kõigele on linn oluliselt puhtam ja prügivabam, kui kõik eelnevalt nähtud Vietnami linnad. 


Dalati turul proovisime ära ka kohaliku spetsialiteedi banh xeo, mis on valmistatud riisi-ja maisijahust ning munadest ning sarnaneb oma olemuselt veidi pannkoogile, kuid on krõbedam ja õhem. Banh xeo täidiseks on tavaliselt mingisugune liha, kala, krevetid ja kõiksugused rohelised maitsetaimed. Pikalt ja laialt maitsest jahuma ei hakka, lihtsalt ja konkreetselt ütlen, et meeldib.


Aga et miks siis Dalati väikeseks Pariisiks nimetatakse? Ehk prantslaste poolt jäetud pärandi pärast- kohvikukultuur, baguetted, veinid, 2500 villat, mis linna ehitatud, aga ehk ka linna keskel asetseva mini-Eiffeli pärast. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...