Otse põhisisu juurde

Elust Mekongi jõe deltas

Pärast mõnepäevast resideerumist tolmuses ja kärarikas Ho Chi Minhis otsustasime põrutada lõuna poole. Lõuna pool asub Vietnami kõige viljakam ja tootlikum piirkond, mida tuntakse maailmas Mekongi delta nime all. Väidetavalt tuleb pea kogu Vietnami riis just sellest piirkonnast.

                     Mekongi jõe delta paadimeestel on peaaegu alati vähemalt üks naine pardal

Muideks, Mekongi jõe delta võtab enda alla umbes sama suure pindala, kui Eesti.
Kinnitamata andmetel on Vietnam just tänu sellele põllumajanduspiirkonnale maailma üks suurimatest riisieksportijatest, teisel kohal pärast Taimaad. Deltas toodetakse rohkem riisi, kui Koreas ja Jaapanis kokku.

                                                       Shelli piraattankla keset deltat

Mekongi jõgi ise, mille deltas lõuna-vietnamlased nii aktiivselt põllumajandust peavad ja aastas vähemalt kolm saaki saavad, saab alguse Tiibetist, voolates läbi Hiina, Birma, Laose, Tai, Kamdoža suubudes Lõuna-Vietnamis Lõuna-Hiina merre.  
 
                          Paat on vietnamlasele sama oluline, kui kasahhile hobune

Mekongi jõe delta rahvas elab oma igapäevast jõeelu. Inimesed elavad ikka jõe peale vaiadele püstitatud hüttides, ujuvturud tegutsevad, paadid vuravad siia-sinna, isegi Shell on siinkandis oma esinduse avanud (tegelikult on keegi Shelli paberilogo tanklahoonele kleepinud, tõenäoliselt usaldusväärsuse tõstmiseks).  

Selleks, et Mekongi jõe delta igapäevast elu näha, külastada ujuvturgu, tiirutada deltasse ehitatud kanalite vahel, tuleks leida mõni kohalik paadimees. 
Üldiselt on nad nõus 10-20 dollari eest sind 5-6 tundi deltas ringi sõidutama.

                  Ujuvturul on müüjad suurte paatidega, ostjad väikestega. Pildil ostja.

Ujuvturgudel liiguvad ostjad ja müüjad paatide ning parvedega. Üldiselt pole sellistel turgudel kombeks kaubelda, sest müüjateks on kohalikud põllumehed ning nende kaupade hinnad on õiglased ja mõistlikud. Turg avatakse varahommikul ning pannakse kinni hiljemalt lõuna paiku. Turu kõige populaarsemaks kaubaartikliks on kõiksugused värsked juur-ja puuviljad. Samas on ujuvturul ka väga hea mereanni valik. Kui oled mõnest kaubast huvitatud, lehvita käega ning müüja sõuab sinu juurde.

                                                        Mekongi jõe delta saar
                                                          
Mekongi jõgi on aastasadade jooksul deltasse kokku kuhjanud tuhandeid tonne setteid, millest on praeguseks kujunenud piirkonna kõige viljakamad ja saagirohkemad saarekesed. Nendel saartel kasvab aastaringselt riis, kookosed, mangustanid ja rambutanid, longanid, pomelod, tsitruselised, juurviljad jt.

Kommentaarid

  1. Ei saa mainimata jätta, et see esimene udune paadimeeste pilt oleks justkui filmist. Kuna mulle see film tegelikult meelde ei tule, siis julgen öelda, et "Good Morning, Vietnam!"-i meenutab see ka kindlasti!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...