Phu Quoc on Vietnami kõige suurem saar. Eesti mastaapides arvestades on tegemist Hiiumaast umbes poole võrra väiksema saarega ning 70% saare pindalast võtab enda alla rahvuspark.
Kohalikud elanikud, keda saarel on 85 000, teenivad elatist kalapüügiga, kalakastme valmistamisega (fish sauce ehk nuac mam, mis asendab Aasias tihti soola) ja kasvatavad saare üsna savi-liivasel viljatul mullal musta pipart.
Kuna Phu Quoci näol on tegemist väga suure turismipotentsiaaliga saarega, siis tõenäoliselt hakkab aastatega ühe enam kohalikke teenima elatist turismisektoris.
Me saabusime Phu Quocile läbi Rach Gia. Rach Gial on üsna hea ühendus 115 km kaugusel asuva saarega. Omades eelnevaid kogemusi Aasias praamidega liiklemisel olime positiivselt üllatunud, kui meie sõidukiks osutus moodne ja kiire katamaraan, millel polnudki nii väga ulmeline hind. Kõigest 13 USD-i ja 2,5 tundi sõitu. Ja olime paradiisis. Peaaegu kahekesi.
Phu Quoc on teistmoodi saar, kui Indoneesia või Tai saared, millel me käinud oleme. Tundub, et tegemist on veel suhteliselt ekslusiivse ja mitte nii väga populaarse kuurortsaarega. Nelja seal olemise päeva jooksul nägime paari valget inimest ja neidki ainult rannas. Tolmustel teedel, erinevates porimülgastes saart ja saareelu avastamas ei kohanud küll ühtegi.
Rannad on Phu Quocil tõepoolest ilusad, praktiliselt prügivabad. Meri rahulik. Neile, kes ihkavad rohkem privaatsust ja mõnusat ning soodsat rannapuhkust võib Phu Quoci täitsa sihtkohaks soovitada.
Vihmaperioodil on saarel vähem inimesi, odavamad hinnad ja isegi ilm täitsa päikseline. Tavaliselt tuleb suur vihmasahmakas varahommikul ära ning õhtutundideni püsib päikseline ja selge. Seega, vihmaperioodi pole vaja karta.
Saarel on suhteliselt sündmustevähene ajalugu, kui välja arvata tänapäevani käivad Kambodža ja Vietnami vahelised vaidlused saare pärast ning Phu Quoci sünge minevik kinnipidamisasutusena (autoripoolne märkus: sellisel saarel tahaks isegi vang olla).
Prantslased andsid 1949.aastal Phu Quoci Vietnamile, nii öelda kingituseks Mekongi delta ühe osa annekteerimise heastamiseks. Samal ajal pole Kambodža prantslaste "kingitusega" vietnamlastele leppinud ning nimetab Phu Quoci ikka veel Koh Traliks. Kaitsmaks oma valdusi naabri eest on Vietnam saare põhja ossa loonud võimsa sõjaväebaasi.
Vietnami sõja ajal oli saar Lõuna-Vietnami valitsuse (vietkongi) vangide pidamise kohaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar