Otse põhisisu juurde

Minu töö leidmise lugu

Eilse reedeni mul ei olnudki ühtegi väga reaalset ja tõelevastavat resümeed. Mul oli üks elulookirjeldus selle kohta, kuidas ma olen pool oma teadlikust elust hotellis töötanud, üks selle  kohta, kuidas ma kõiksugustes alkoholi serveerivates kohtades olen töötanud ja kolmas oli midagi hooajatöö teemalist. 

Olles kuulnud targemate ja kogenenud inimeste nõuandeid, arvasin oma resümeest täiesti välja kõrghariduse, mõningased erialased töökogemused jms. 
Noh, et ülekvalifitseeritud ei paistaks. Ja et liiga kõrgelt ei lendaks.

Ütleme nüüd tagantjärgi targutades, et Melbournes on elementaarsetele lihttöödele tunduvalt suurem konkurents, kui natukenegi mingisuguseid kogemusi ja teadmisi eeldavale tööle. 

Oma esimese töö sain pärast mõnepäevalist Melbournes resideerumist, aga see ei rahuldanud mu hinge sugugi. Ebaregulaarne, vähe tunde ja kahtlane boss. Siis tuli tuttavatelt teisigi pakkumisi. Mõned olid absurdsed.Üks töö oli näiteks koduabilise töö, kord päevas üks tund ja selleks pidi kaks tundi Melbournest välja sõitma. No mida iganes. 

Ja siis selliseid töid tehes hakkab kummitama mõte (mida varem või hiljem mõtlevat inimest hakkab kummitama): kas see töö pakub mulle midagi? Kas ma õpin midagi juurde?Mis kogemuse ma saan?

No sittagi ei saa. Ühel õhtupoolikul otsustasime koostada minu reaalsetele andmetele tuginedes minu tõelise elulookirjelduse. 
Mis erinevatesse firmadesse laiali saates osutus aga üsna populaarseks.

Telefonikõne poole tunni pärast saatmist:
Viktoria, kas sa kella neljaks intervjuule saad tulla? Võta siis palun oma sertifikaadid, pangaandmed, pensionikonto ja muud vajalikud asjad ka korraga kaasa.
Poole tunni pärast olin kohal, rääkisin endast, vastasin küsimustele, tegin arvutikasutamise ja ohutuse testi. 

Sobisin. Sõlmisin lepingu. Esmaspäeval alustan. 

Olen nüüd nädal aega töötanud  ühes Melbourne suurimas erahaiglas lao ekspediitorina-tegelen kiirsaadetiste menetlemiste ja varustajatega suhtlemisega.  
Eriala on minu jaoks täiesti uus, ma olen ikka täielik algaja kõiges selles.
Küsisin ikka veel tööandja käest, et miks just mina?
Pole töökogemusest selles vallas, olen viisaga väljamaalane.

Aga tema ikka kipub vastama, et minu eriala inimesed on väga kohanemis-ja õppimisvõimelised. Arvab, et minusse tasub energiat ja raha investeerida.

Kommentaarid

  1. Minugi poolt õnne, jõudu ja jaksu :)

    VastaKustuta
  2. oh, jube vinge!
    j6udu minugi poolt :)

    VastaKustuta
  3. Vinge! Õnne ka! Sellised asjad juhtuvadki täiesti ootamatult. Näiteks mina sain nädal tagasi telefonikõne, et kuule, kas sa täna saaksid juba tööintervjuule tulla. Ma ei saanud esimese hooga arugi, kust kohast mulle helistatakse. Noh igatahes, tööintervjuul hakati mulle praktiliselt kohe tulevaid tööülesandeid kirjeldama ja selle lõpuks olin saanud endale kevadeks Jyväskylä ülikooli juurest töökoha. IT-teaduskonnas. Näis, mis saama hakkab :)
    Terviseid teile!

    VastaKustuta
  4. Helin, see on ju väga hea uudis!
    Kas sa hakkad seal IT-valdkonnaga tegelema, st milles su tööülesanded seisnema hakkavad?
    Mul on väga hea meel su pärast, lilleõis :)

    Edusoovid lähevad linnulennult Austraaliast Soomemaale!

    VastaKustuta
  5. IT-ga ma loodetavasti seal tegelema ei pea. Ikka kommunikatsioonialane töö. Neil on vist mainega natuke nõrgad lood. Esialgse info kohaselt teen seal mainealast uurimust ja mõtleme siis kambaga, kuidas IT-teaduskond endale rohkem tudengeid õppinma saaks meelitada. Saadan ka siit külmalt Soomemaalt teile tagurpidimaale palju-palju terviseid.

    VastaKustuta
  6. Ma olen väga pikaldane... asusin blogi siit alates lugema. Jõulude aeg jäi vahele, aga jah.... superheameel su pärast! Loodan, et õhtuks loen välja, et ka tänaseni meeldib :)

    Head asjad juhtuvad ikka heade inimestega! ;) Õnne töös ja..!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...