Otse põhisisu juurde

Oh seda viisakust!

Pean ennast üldjuhul viisakaks inimeseks, üritan üldkehtivatest ühiskondlikest normidest kinni pidada. Aga no alati ei vea välja. Näiteks. Trammi siseneb mees, paks nagu juustukera. Nii ümmargune, et silmad vajuvad mitmekilose kulmuvoldi raskuse all kinni, käed on nagu kuuseoksad kõrval, haardeulatus 3-4 meetrit.

Vaeseke astub kaks sammu, kui peab jälle higi pühkima. 
Ärge mõistke mind valesti, ma ei mõnita kuidagi tema olukorda. Päris närune on seis niigi. 
Igatahes, astub ta siis trammi, möödub vaevu pinkide vahelt. No kaalukategooriaks võiks pakkuda miskit sinna 250-300 kanti. Maandab oma istumisorgani minu kõrval. Minugi poolest, miks mitte? Mu kõrval ruumi küll ja küll. 

Ja nüüd tekibki küsimus. Kas on viisakas enda koht vabastada? Sest selge on see, et ühe istumiskoha peale see meesterahvas nagu nii ei mahu. Mis temast rohkem piinata. 
Ja kui ma nüüd püsti tõusen, kas ta siis ei arva, et ma arvan, et ta on liiga paks ja ei mahu ühe koha peale ära. Tekitab ju seegi talle mingisuguseid hingepiinasid, et näed, isegi ümbritsevad võõrad inimesed arvavad, et ma olen nii ümmargune, et vajan kahte istekohta. Kes teab, äkki võin oma käitumisega isegi tõsisemaid tagajärgesid põhjustada. 

Samas, kui jääda tema kõrvale ja pool tundi vastu akent surutud olla, võib see minu väljanägemisele negatiivselt mõjuda ja pole teab, mis lõbusõit. 
Olete küll proovinud nägu vastu akent suruda? Aga kui nii pool tundi või koguni tund aega järjest?

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...