Mina usun teadust, teste, fakte. No mis siis, kui kasutaski? Inimene eksib, vahepeal saab kogu üldsus eksimustest teada, vahepeal joppab- asi jääb märkamatuks. Tippsport on ju tegelikult paljuski oma võimetega mängimine, suhteliselt viimasel piiril.
Keegi ei näe ju Andruse sisemusse, keegi ei tea motiive ja ammugi ei saa seda kindlaks teha, kas asi oli tahtlik või mitte. Juhtus kogemata. Sattus hasarti?
Ja üldeüldse, nii habras ja õrn on piir kõikide nende keelatud ja mittekeelatud ainete vahel. Mina võtan kõik need väljatulnud faktid teadmiseks, kuid need ei kõiguta minu arvamust ühte vingesse sportlasesse. Ma kujundan oma arvamust olemasoleva info põhjal ise, mitte ei lase arvamusi endale peale suruda.
Ma ei leia, et peaksin peaga vastu maad juukseid peast kakkudes kuulutama, et mina ikka usun ainult Andrust ning ajakirjandus on paha. Sind seatakse ju konkreetsete faktide ette. Näed siis, keegi pole meist jumalik ja ükski pole kummardamist väärt. Ta on samasugune inimene nagu meiegi. Eksib. Nutab. Naerab.Võidab. Kaotab. Sööb.Hingab.
See teeb tegelikult murelikuks, et paljud inimesed eelistaksid elada õndsas teadmatuses, kui karmis reaalsuses. Niimoodi võib veel skisofreenia välja kujuneda, kui pikaajaliselt reaalsust ignoreerida ja oma kujuteldavas maailmas elada.
Aga vähemalt on see juhtum eestlastest emotsioone välja pigistanud. Selle üle mul on hea meel.
Kommentaarid
Postita kommentaar