Otse põhisisu juurde

Ärkame enne päikest

Ma kunagi ammu arvasin, et ma ei ole "hommiku inimene" ja ausalt öeldes oli hullult raske ülesse tõusta. Kunagi. Nüüd olen 15 minutit enne äratust alati üleval ja kui saaks, siis ärkaks veel varem (kell 5 näiteks), sest siis tunned kohe, et päev on nii pikk ja jõuab kõik toimetused ära teha. 

Vabadel päevadel suudame maksimaalselt kella 9-ni magada. Kui reisil olime, ärkasime iga päev tund aega enne päikesetõusu, et kõik hügieenilised protseduurid ära teha ja valget aega maksimaalselt muudel eesmärkidel kasutada. 

Neid ilusaid hommikuid, kui " kõik veel magavad" ja on vaikne, on nüüdseks juba omajagu olnud. Üks hommik Lõuna-Austraalia osariigis Murray jõe ääres oli aga unustamatult ilus. Victoria osariigist olime ostnud endale karbikese elavaid usse ja nii nad olid meie külmkapis juba pea 10 päeva elanud koos juustu ja muude toiduainetega. Siis leidsime ööbimispaiga jõe ääres, kuhu Andres kohe õnge sisse viskas. Väljas oli päris jahe ja ma hakkasin WC-sse minema, et hommikusöögi nõud ära pesta, Andres seisis seal uduse jõe ääres õng ja aurav kohvitass käes. Esimesed päikesekiired juba horisondi tagant välja piilumas. Jätsin nõud sinnapaika ja võtsin fotoaparaadi: 



  


 

Kommentaarid

  1. Nii ilus.

    Kadri T.

    VastaKustuta
  2. Võrratu, lihtsalt super! Hea, et fotokas sul käepärast oli!

    Hommikud on ka minu arvates päeva kõige ilusam osa, siin Eestis augustis eriti. Ja õhtud ka! Täna just rääkisin kolleegile, et nii hea, et esmaspäeval algab august... Kastepiiskades ämblikuvõrgud, kadakased loopealsed, õunalõhnalised aiad jne... ja soojad, pimedad augustiõhtud langevate tähtedega... Tahaks juba maale :)

    VastaKustuta
  3. Fotokas on meil juba viimased aasta aega lapse eest olnud :) Tänu sellele tassimise viitsimisele oleme nii mõnedki head kaadrid saanud. Järgmisest aastast peaks aparaati muidugi uuendama ja edasiminekuks miskit paremat ostma, aga praegu kärab küll. Ja selle hommiku piltide vaatamine tekitab siiamaani külmavärinaid. Nii ilus oli!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria