Täna hommikul oli mõnel mehel uni silmis, sest kui me lõpuks eile voodisse maandusime ja juttu alustasime, ei tahtnud see kuidagi otsa lõppeda, jutt ja naer katkes alles südaöö paiku.
Rääkisime Euroopa ja Ameerika naaritsatest, sain Antsult teada (mul on Andrese jaoks kaks hüüdnime: kui ta on hea ja armas, siis kutsun teda Antsuks, kui ta on halvas tujus või pahane, siis nimetan teda Antsmaniks. Teise nime väljakujunemisel on inspiratsiooni andnud Austraalia kuri ämblik Huntsman), et Ameerika naarits ehk mink saab Euroopa naaritsat viljastada, aga nende pojad surevad enne sündimist.
Siis rääkisime nõgestest ja mõtlesime, et austraallased pole veel sellist taime näinud nagu virtsase maa peal kasvav kõrvenõges. Kus alles kõrvetab ja kui raske on sellest lahti saada. Kujutan ette, kui siin maal nõges kasvaks, siis aussid oleksid selle ammu "mürgiste taimede top 3 lisanud", aga Eestis tehakse varakevadistest nõgestest suppi ja kodust juukseekstrakti. Nõgeseviht pidi isegi vereringele hästi mõjuma.
Jutt muidugi kaldus selle peale, et kui sa oleksid juur-või aedvili, siis milline neist? Andres arvas,et ta tahaks olla küüslauk ja mina pakkusin, et oleksin hea meelega hernes. Mõlemal tekkisid kohe teineteisele küsimused: miks? No, küüslauk on mitmeaastane taim ja hernes sellepärast, et näeb kõrgele ja ajab inimesi purtsuma. Mõtlesime mõlemad natuke järele ja otsustasime, et kindlasti ei tahaks me olla tomatid ja kõrvitsad. Loomadest oleks tema hea meelega, kas merikotkas või pruunkaru, mina oleksin lendorav. Lendorava variant ajas muidugi Antsu naerma, ei teagi miks. Minu meelest üsna loogiline valik.
Uuditest nii palju, et saime eile lõpliku "lepinguparanduse" Daluyonilt ja resort on kolmeks ööks ja neljaks päevaks täielikult meie ning meie külaliste päralt! Siinkohal tahaksin kiita meie Filipiinide asjurit ja resordi esindajat Mr Bruce, kes annab meile operatiivset ja kiiret infot- olgu see seotud menüüde, juriidiliste asjaajamiste või kasvõi Sabangis saadavate lilledega listiga.
Teine uudis on väiksemat sorti, aga ikkagi uudis. Kuna nüüd väga paljud asjad väga kindlad ja "tehtud", siis otsustasin endale uue perekonnanimega gmaili aadressi ära broneerida. Iial ei tea, kes vahepeal abielluvad ja ma ei taha endale mingisugust viktoria.sahr123@GEMAIL.KOMM nagu Antsul on, vaid ikka viktoria.(uus perekonnanimi)@GEMAIL.KOMM.
Minu jaoks oli uue meiliaadressi tegemine, õigemini minu tulevase perekonnanimega aadressi broneerimine, selline väike tehniline liigutus ja ei midagi üliemotsionaalset, aga MÕNI mees käis nagu kass ümber palava pudru. Tuli minu juurde ja kallistas, vaatas oma kutsika silmadega otsa ja naeratas õnnest roosa. "Viktoria S##r," kordas ta endal kaval nägu peas, jalutas teise tuppa ja mõne aja pärast tuli jälle, kallistas ja lasi lahti, siis pigistas tugevalt enda vastu.
"Minu oma. Minu perekonnanimega."
Kommentaarid
Postita kommentaar