Otse põhisisu juurde

Vormel-1

Vormeli nelja päeva pikkuse etapi eel valvab pargi igat sissepääsu kuuepäine turvameeskond, kes ei lase spordisõpru enam parki.
"Tulge järgmisel nädalal tagasi," soovitab meile neoonvestis turvanaine.

Melbourne ootas Vormel-1 külla. Vormel tuli, oli, võitis ja läks, jättes Melbourne katta mitmekümne miljoni suurused arved, mille lõppsumma peaks selguma alles oktoobrikuuks. Veel praegugi loevad paljud Vormel-1 korraldamisse otseselt või kaudselt kaasatud asutused oma kassasid kokku. Suurtest käivetest hoolimata ennustab Victoria valitsus enneolematut miinust ürituse eelarvesse ning defitsiidi peab kinni lappima siinne maksumaksja. Näiteks eelmise aasta Grand Prix läks maksumaksjale maksma 50 miljonit, prognoositavateks kuludeks sellel aastal arvatakse olevat 55-60 miljonit.

Sellised "lisakulutusi"  ei meeldi kanda Melbourne linnapeale Lord Robert Doyle, kes juba eelmisel aastal algatas Grand Prixi korraldamise vastase meediakampaania kutsudes ülesse inimesi hüvastijätusuudluseks Vormel 1-ga. "Aeg on läbi," ütleb Doyle põhjendas ürituse korraldamisest loobumist suurte kulutuste ja vähese kasumiga Melbourne linna jaoks.

F1 boss Bernie Ecclestone on näidanud ülesse ülbet hoiakut ja tekitanud palju paksu verd öeldes välja, et ta ei vaja Melbourne´t.  Kui Melbourne ei taha enam Vormel-1 korraldada, siis see on Melbourne probleem. Korraldamise tahtjaid on jalaga segada, ta võib anda teatepulga kibelevale Indiale, Venemaale, New Yorgile või kellelegi iganes. 

Austraalia GP juht Ron Walker on püüdnud osapooli lepitada, põhjendades kulude suurenemist nafta hinna tõusu ja inflatsiooniga lisades, et Melbourne ei saagi Vormeli korraldamisest käegakatsutavat materiaalset tulu. Tulu Vormel-1 GP korraldamisest on kaudne ja avaldub pikaajaliselt, on Walker välja öelnud.

Nii see siis praegu on- Melbourne on aheldatud Vormel-1 korraldamislepinguga 2015.aastani ja pärast seda ei tea, mis sellest üritusest saab. Ajakirjanduses levivad üleskutsed Vormelile alternatiivürituse, odavama, kuid tulusama, leidmiseks. Siiani on pakutud Vormeli asenduseks Melbourne Rahvusvahelist Lille ja Aia Show´d ja Tram Prixi, kuid kumbki pole kuigi tõsiseltvõetav asendus. Melbourne ning kogu Victoria osariigi üheks oluliseks turismistrateegia nurgakiviks on siiski igal aastal märtsis toimuv Grand Prix ja sellele on üsna keeruline samas suurusjärgus ning mõõtmes asendust leida.

Teiseks Vormel-1 korraldamise vastu rääkivaks argumendiks on lähiaastate investeeringud infrastruktuuri,  mis läheksid linnale veel  paarkümmend miljonit maksma. Kas uuendada Albert pargi infrastruktuuri või ehitada hoopistükis uus rada kuskile mujale? Või olla esimene linn maailmas, kes loobub Vormel-1 korraldamisest? Anda korraldamine rivaali Sydney kätte? Või anda korraldamine tagasi Adelaide kätte (kelle käest Melbourne selle kunagi ära napsas)?

Kõike seda telgitagust tele-ja pealtvaatajad ei näe. Austraalia GP-d külastab igal aastal 200-300 000 inimest, mitukümmend miljonit silmapaari jälgivad suursündmust teleekraani tagant, kellel on tegelikult üsna ükskõik, kus maailma otsas või riigis GP toimub.

Bernie Ecclestone leiab, et korraldamiskulusid aitaks vähendada Vormel-1 püsiraja ehitamine, kuna igal aastal läheb pargi muutmine F1 ringrajaks maksma 14 miljonit Austraalia dollarit.
Praegune võimude vastasseis vormeli korraldamisele uue ringraja ehitamist siiski ei soosi.

45 000 tonni varustust ülesse panna, maha võtta ja siis see kuskile järgmise aastani hoiule panna võtab ainuüksi 14 miljonit dollarit aastas. Linn peab tagama tasuta ühistranspordi, mis võimaldab parki inimestest kiiresti tühjaks teha pärast ürituse lõppemist. 

Bernie ise tahtis korraldada öösõitu (televaatajate püüdmiseks) aga 300-hektarilise pargi valgustamine ainuüksi läheks maksma 70 miljonit dollarit.

Teadmiseks huvilistele, et suvaline (muru peal, aia taga) vormelipilet maksab 99 dollarit ja tribüünide omad alates 120-st.

Me võiksime vabalt aidata leida lahendusi, kuidas kulusid kokku hoida. Üheks võimalikuks kokkuhoiukohaks võiks olla näiteks, et ei pea kaks nädalat enne üritust tühja Albert Parki kümnete diiselgeneraatoriga valgustama, et piisaks äkki ainult sündmusepäevadest?

Ja Qantas ei peaks pargi kohal nii madalal tiirutama ja sellist pappi lihtsalt tuulde loopima!
Sellisel juhul poleks muidugi üritus nii glamuurne. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...