Otse põhisisu juurde

Esimest korda. Konflikt aborigeeniga Perthi kesklinnas.

Mõnedel päevadel lihtsalt juhtub rohkem, kui teistel. Ei tea, kas see on seotud päikselise aktiivsuse või tõusude-mõõnadega, kuuseisuga...Igatahes, kui juba varahommikul ennast kuskile ära lööd, midagi puruks kukub või käes ära laguneb, kindel märk, et püsi kodus ja ära koduski hoogsalt askelda. 

Ma olen muidu selle teooria pooldaja ja katsun seda erinevates sündmustes kasutada, et ära üldista vaid ühe näite/kogemuse puhul, ära lase üldtuntud stereotüüpidel ennast mõjutada, tegevust, käitumist ja mõtlemist piirata, suunata. Proovi olla eelarvamustevaba ja suhtuda kõikidesse võrdselt (no kasvõi enamvähem). 

Esmaspäeval kui ma jalutasin (täiesti eelarvamuste- ja hirmuvabalt) Perthi kesklinnas punktist A punkti B, ründas mind minust veidi eespool kõndiv näomaalinguga naisterahvas, kes oli selgelt aborigeenset päritolu. Ma pole kunagi arvanud, et nad oleksid millegi poolest meist (valgetest) kehvemad, teistsugusemad, arenguprobleemidega. Esimest korda, kui ma nende ajaloost lugesin ja mõtteviisist veidi aru saama hakkasin, haaras see mind niivõrd kaasa, et oleksin ise tahtnud sellise huvitava maailmatõlgendusega rahva seast pärineda.

Enne kui me Perthi kolisime, olime kuulnud noortelt rumalavõitu eestlastelt humoorikaid müüte selle kohta, kuidas Perth on mõttetu kaevanduslinn ja kuidas siin normaalseid inimesi ei elagi, ainult väga kurjad aborigeenid. Naersime Andresega selle peale tükk aega, sellist rumalat juttu polnud ammu kuulnud. 1,5 miljonit inimest ja et siis ainult mõttetud rumalad kaevurid ja kurjad abod?

Selle aja jooksul, kui me siin elanud oleme (alates mai 2011) pole meil ühtegi intsidenti olnud. Perthi elanikkond ei erine sisuliselt millegi poolest Melbourne, Sydney omast. Inimesed on samasugused- sõbralikud, abivalmid ja viisakad, lisaks kaevandusega seotud inimestele elab siin kõikvõimalike teiste eriaalade esindajaid. Aborigeene on ka, aga kurjasid ja vägivaldseid ei olnud siiani kohanud.

Kui mingis imelikus seisundis olev aborigeeninaine mind sõiduteele lükkas, olin täiesti sõnatu, kriisiplaani selleks olukorraks ka ei olnud ja ma ei osanud selle peale midagi teha. Mis ma sulle teinud olen, küsisin ma naiivselt oma ründajalt, kuigi dialoogi sellises konditsioonis inimesega pole nagunii võimalik pidada. 

Õnneks ühtegi autot ei tulnud, suutsin püsti tõusta ja oma kollase kleidi tolmust puhtaks raputada, ja siis tuli teine rünnak. Ta tuli minu juurde, vaatas õudusttekitava kirjeldamatu vihaga mulle silma ja lõi mind jalaga vastu minu jalgu. Ma eriti palju ei kobisenud, ju siis olin ära teeninud? 

Kõikide nende Austraaliasse sisserännanud inimeste tegude ja pahanduste eest, mida pärismaalaste suhtes on toime pandud, aastakümnete pärismaalaste diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise eest, represseerimise, väljasöömise, väljasuremise, kõige selle eest sain mina kesklinna tänavanurgal pärismaalase käest sugeda? 

Vaene inimene, mis viha ja kurjusega peab ta enda sees toime tulema. Aga no ikka paras idikas ka, ei suuda oma emotsioonidega toime tulla, kuradi haige moor. Tõesti arvab, et minu ründamine lahendab midagi? Muudab? Parandab?

Üritasin oma trajektoori muuta ja aborigeeninaisest veidi maha jääda, eemale minna, aga olin tädile ikka kuidagi täiesti ette jäänud ja ta päevaplaan tundus üsna paindlik olevat, sest veel tükk aega ta jälitas mind, üritas lüüa, näpistada, lükata, tõugata, loopis erinevate asjadega, mis tänaval kättesaadavad olid. Kes oleks arvanud, et ma kunagi sellise tähelepanu osaliseks saan.

Ehh, no, mis siis ikka. Hea elukogemus. Võtan teadmiseks. Teeb ettevaatlikuks.

Sellegipoolest arvan, et seda ei juhtu siin maal väga tihti. Ja kui juhtub, siis peaks helistama politseisse mitte oma mehele! Mees võib küll superman olla, aga kindlam oleks sellised juhtumid korravalvurite hoolde jätta :) 

Ma ei saanud õnneks tõsiselt haiget, lihtsalt pole kunagi isegi karta osanud, et mind kell 16 päeval kesklinnas keegi ründab ja füüsiliselt ahistab. Väike šokk.

Kommentaarid

  1. Väga veider. Ei tahaks sellist asja kogeda. Aga küsimus - kas teisi inimesi lähedal üldse polnud või ei huvitanud selline intsident kedagi?

    Huvitav, kas kohalikud ründavad vastu või tunnevad kõik sama moodi nagu Sina, et on selle ära teeninud?

    VastaKustuta
  2. Kusjuures, väga palju inimesi tõesti ümbruses ei olnud, oli kaks tüdrukut, kes vist kartsid ise ahistamise sihtmärgiks osutuda ja kõndisid kõrvaklapid peas kiiresti kõigest sellest mööda :)

    Kui nüüd iroonitsemised ära jätta..siis ma tegelikult ei arva, et olen isiklikult kuidagi aborigeenidele liiga teinud või kunagi üldse hakkan tegema, aga eks siin ikka juhtub aeg-ajalt selliseid juhtumeid. Mõned on vihased, elanud vihas ja kasvanud vihas ja muutmoodi ei oskagi elada, alkohol ja narkootikumid võimendavad kõiki emotsioone...

    Ma ei tea, kui tihti naisi rünnatakse, aga mina kartsin temaga jaurama hakata, sest iial ei tea, kust mõni teravam ese sind torgata võib ja parem on mitte vastu anda, kaldun mina arvama. Võib-olla oleks täiesti ära keeranud. Esiteks, sa ei oska esialgu midagi selle peale teha. Lihtsalt sõnatu ja tegevusetu.
    Mulle ei tulnud pähegi, et oleks võinud teda ettesattuvate asjadega visata või näpistada jms!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...