Sünnitamine Austraalias - see on puhas aritmeetika

Ma ei taha ebaolulise informatsiooniga siinseid külastajaid üldse üle koormata, aga mitmel korral on erinevad inimesed küsinud meilt samu küsimusi. Võib-olla oleks lihtsam, kui ma teeksin ülevaatliku kirjutise sel teemal, kuidas me emapalga ja vanavanemateta hakkama saame, mis kodakondsuse meie laps saab ja kui kalliks läheb maksma Austraalia erakindlustusega uue inimese ilmale toomine. 

Kõigepealt peaks alustama meie immigratsiooni staatusest, sellest tulenevad paljud asjaolud. Ametlikult oleme The Temporary Work (Skilled) visa (subclass 457), mis tähendab, et saame viisa kehtivusaja piires Austraalias töötada ja oleme siin elades sotsiaalsfääris klassifitseeritud temporary residentidena (ei saa emapalka ja muid toetusi). Austraalia maksuameti silmis oleme ikkagi resident for tax purposes: maksame makse, meile kehtib tulumaksumiinimum, astmelise tulumaksu määrad, maksude ülemaksmise korral saame vahe tagasi taotleda, alamaksmisel maksame juurde.

Ajutiste residentidena oleme vabastatud Medicare maksmisest (kui küsid Department of Human Services Medicare maksmisest vabastamise sertifikaati), mis on sisuliselt nagu Eesti Haigekassa süsteem. Kuna me ei saa süsteemi teenuseid (haigla ja arstiabi) kasutada, siis ei pea selle eest maksma.

Lasta riiki sisse tuhanded immigrandid erinevate viisadega, öelda, et tee ei saa riiklikku arstiabi ja jäädes lootma, et neil ei lähe seda mitme Austraalias elamise aasta jooksul vaja. Naiivne, eks? Loogiline, et inimesed satuvad õnnetustesse, jäävad rasedaks, murravad luid ja kutsuvad kiirabisid.

Ma ei tea, kuidas teiste viisaliikidega, aga 457-ga on viisa paberimajanduse ajamisel kohustuslik ametkondadele näidata, et kogu Austraalias viibimise ajal on sul ja sinu kaaslasel eratervisekindlustus peal. Meil läks sellega üsna hästi. Kui muidu on tervisekindlustuse leidmine ja selle eest igakuiste maksete tegemine sinu enda asi, siis meie puhul maksab minu ja Andrese ning tulevase ilmakodaniku eest Andrese tööandja.

Iga maksuaasta lõpus saad tervisekindlustuselt ülevaate, mis ja kus ja kui palju. Sel aastal ülevaadet nähes pidin pikali kukkuma. Andrese tööandja on meid katnud Platinum taseme kindlustusega aastast 2011. Keskmiselt on firma sellele kulutanud $11 000 aastas. Me oleme eelmisel aastal kasutanud teenust $1577 eest.

See kindlustuspakett pole tavaline ja on koostatud spetsiaalselt nendele inimestele, kellel pole õigust riiklikule meditsiiniabile. Riikliku süsteemi ehk Medicare kodulehel on erinevad koodid erinevate protseduuride, erialaarsti visiitide jms ehk teenustasude kompenseerimise giid. Et kui riiklik süsteem näeb enne, et selle eest võiks nii palju küsida, aga arst küsib kümme korda rohkem, on see sinu enda mure ja alati võid teise arsti juurde minna nii öelda ringi šopates.

Näiteks: kui lähed MRI uuringut tegema, siis seal on allkvalifikatsioonid, kas see on trauma, oled alaealine, vähihaige vms. Kui sa oled seljavaludega hädas ja sinu perearst saadab sind erialaarsti juurde, läheb see teenustasu number 63511 alla. Olenevalt muudest asjaoludest võid sa makstud teenustasust (mis erinevates kliinikumites ei pruugi samad olla) 75% või 85% tagasi taotleda riikliku süsteemi korras. Kui arsti teenustasu oli $100, siis saad vastavalt $75 või $85. Meie kindlustusega on see 150%. Ehk kui ma lähen arsti juurde, maksan $100 ja Medicare maksaks ainult $75, siis erakindlustus tagastab mulle selle summa täies ulatuses. Keegi meile muidugi peale ei maksa. Käisingi kunagi paar aastat tagasi MRI pilti tegemas, skänn läks maksma $290, mis oli täies ulatuses erakindlustuse poolt kaetud.

Hulluks matemaatikaks läks! Uhh. Aga nii see paraku on. Kui ma rasedaks jäin, oli meil ammu teada, mis asjad on kaetud ja kui pikalt peaks kindlustuse liikmekaarti omama enne kui kõiki sünnitusega seotud kulutused kindlustusega kaetud saaks. Suurtele ja kallitele protseduuridele ning teenustele on selleks ooteajaks kohati 12 või enam kuud. Mõned ninatargad olid kohe varmad nõu andma, aga sa tead, et sa ei saa erakindlustust alles nüüd teha ja seda kohe kasutada, kui sa juba rase oled, te oleksite pidanud ammu selle ära tegema, jagati nõuandeid siit ja sealt. Noogutasime, naeratasime viisakalt ja lasime nõuandjal ennast tähtsa ning targana tunda.

Ma olin selle aja peale vist 7 nädalat rase, perearst tegi vereproovi jms asjad, küsis visiidil, et kas olen otsustanud, kas sünnitan era- või riiklikus haiglas. Misasja? Mis sünnitusest ta räägib, mõtlesin, et austraallased on ülemäära ja liiga palju ette organiseerunud. Selleni on 8 kuud aega! Siis oli paar vaba päeva ja hakkasin foorumitest lugema, mis ja kuidas. Meie kindlustusel on oma haiglavõrk. Ühesõnaga, kui sa ühest nendest haiglatest nende poolt nomineeritud arstidega sünnitad, saad kõige rohkem teenustasude pealt tagasi.

Kui otsustad riiklikus haiglas sünnitada, siis on kahtlane, kas üldse midagi kompenseeritakse ja kuna me ei ole permanent residendid või Austraalia kodanikud, siis tasuta neid teenuseid nagunii ei saaks. Mõni nädal hiljem, kui olin erinevate

obstetricianite (sünnitus- või poegimisspetsialist) nimesid googeldanud, nende kohta infot kogunud, otsustasin meist 7 km kaugusel asuva haigla kasuks, kus soositud ja parimate soovitustega arst sünnitusi vastu võtab.

Hakkasin helistama, et peaks temaga kokku saama ja ennast nimekirja panema. Pärast seitset telefonikõnet minu nimekirjas olevatele arstidele avatasin (vaid 10 nädala pikkuse rasedusega), et kõik arstid broneerivad juba detsembri sünnitusi ja needki kohad täis! Olin täiega liimist lahti, kirjutasin meeleheitlikult mehele smsi, et pole midagi, lähed ämmaemada kursustele, ma pean kodus sünnitama. Korraks käisid mõtted, et äkki kannatab detsembrikuuni oktoobri lõpus, novembri alguses sündivat kanda? Vaevalt.

Lõpuks kui ma ei suutnud enam mõelda, tuli lahendus. Üks arst ütles, et nad on küll novembriks täis, aga selle aja peale kukub teatud protsent rasedaid sünnitavate nimekirjast välja, mis sest, et registreerunud...Et tema võtab mind, hiljaks jäänut, ja paneb kirja, tulgu tunni aja pärast esimesele kohtumisele. Süsteem ongi selline, et kui sul on unistuste arst välja valitud ja üritad rasestuda, siis heaga pane ennast arstile kirja. Ütle näiteks, et suvel 2015 sünnitan. Ja oledki kirjas. Ma peaksingi juba teisega tegelema hakkama, kui ei taha jälle hiljaks jääda. 

Tegemist oli mõnusa ja õdusa väikese erakliinikuga, ma tundsin ennast kohe koduselt ja mugavalt: vitraažid ustel ja vaibad maas, kamin ooteruumis ja reljeefsed laed, väga personaalne lähenemine. Õhkkond oli hoopis teine, kui perearsti ukse taga oodates. Arst ja tema ämmaemand võtavad sünnitusi vastu üle tee olevas kristlikus erahaiglas ja muidugi mõista selgitati meile kohe, mis kulutused kõige selle eksklusiivsusega kaasnevad:

• Esimene arsti vastuvõtt $180, millest saime kindlustuselt $128.30
• Iga järgnev arsti vastuvõtt $90, millest kindlustus kompenseerib iga kord $78.80
• Ämmaemanda vastuvõtt tasuta
• Esimesed kliinilis-patoloogilised testid $133.85 maksis kindlustus täies ulatuses kinni
• Esimene ehk 12. nädala ultraheli $220, kindlustus $105
• Teine ehk 19. nädala ultraheli $240, kindlustus $150
• Raseduse planeerimise ja juhtimise teenustasu $2600, kindlustus maksis $488
• Vaginaalne või plaanijärgse keisriga sünnitamine $2123.75, arveldatakse otse sinu tervisekindlustuse pakkujaga ja meie kulutused $0
• Erakorraline keisrilõikega sünnitamine $2616.40, kindlustus katab täies mahus
• Haiglas viibimise kulud, 4-5 päeva eest keskmiselt $2800 ja haigla arveldab otse kindlustusega, patsiendi kulutused $0
• Igasugune anestesioloogia ja epiduraal on tasulised. Näiteks viimase eest kulutused patsiendile $1000 kanti
• Lapsevanemaks ja sünnituseks ettevalmistamise kursused $80-150, kaetud kindlustus poolt
• Lapse intensiivraviga seotud teenused kaetud otse kindlustuse poolt

Nagu näha, siis mõned kulutused on endiselt meie katta ja enne kui seda erateenust üldse kasutama hakkasime, oli meile kõik teada. Pidin alguses isegi oma allkirja kõikidele teenustasude lahtritele panema, et hiljem mingeid kaebusi esitada ei saaks. Ainuke asi, mis mulle siiani segadust tekitab on sünnitusarsti pregnancy planning and management fee, Andres nimetas seda sõbralikult meie arsti sportauto feeks :)

Kui riiklikult on see defineeritud kui: The item for the planning and management of a pregnancy was split into two items. Item 16590 is claimable for planning and managing a pregnancy that has progressed beyond 20 weeks where the practitioner intends to perform the labour and delivery. Item 16591 is claimable for planning and managing a pregnancy that has progressed beyond 20 weeks where the practitioner does not intend to perform the labour and delivery. Ma ei saanud sellest kirjeldusest aru, sest igasugune rasedus, mis progresseerub 20. nädalast kaugemale, lõppeb ju sünnitusega?

Maksin selle viisakalt ja vaidlemata ära, hiljem Internetis uurides sain teada, et selle maksuga panustame mingitesse erialaarstide kindlustustesse ja liikmemaksudesse, kindlustame oma arsti 24/7 kättesaadavust ja tagame selle, et meie arst ei tegeleks korraga liiga paljude patsientidega. See on nagu kindlustus, et ta vaatab meie järele, kui vaja peaks minema. 

Meie kindlustus maksis $2600-st $488 tagasi ja kirjutasid kirja, et hiljem saadaksime neile selle arve uuesti ülevaatamisele, et äkki annavad veel. Lisaks sellele saad oma tulumaksu deklaratsiooni tehes maksusoodustust 20%, kui su aasta meditsiinilised kulutused ületavad $2120. Pole kõige hullem, aga ma lihtsalt ei saanud aru, mis ma selle eest saan? Et arst jätab oma grillpeo pooleli, kui ma ennetähtaegselt ja plaaniväliselt sünnitama hakkan. Aga selle eest maksad talle ju korraliku sünnituse vastuvõtmise tasu? Ei tea, tean vaid seda, et mõned sünnitusarstid küsivad sama asja eest meie arstist umbes poole võrra suuremaid summasid, samal ajal kui riiklik standard tasuks jääb $150-300 vahemikku. 

Arvestasime, et kogu see ettevõtmine kujuneb üsna kulukas, aga olen isegi positiivselt üllatunud, et kindlustus nii palju enda kanda võtab. Ma tean, et haigla on heal tasemel ja seal pakutakse erinevaid peeneid teenuseid: õhtusöök kahele küünlavalgel lapse sünni tähistamiseks ja ema refleksioloogia/massaaž ning sessioonid professionaalsete fotograafidega. Ma lihtsalt ei kujuta ette, kui palju ma seal niimoodi peenutseda viitsin ja tahan ja jõuan. Me töötame pingsalt selle kallal, et teise lapse sünniks oleks permanentsus olemas ja saaksin Austraalia riiklikku süsteemi kasutada, mis peaks sisuliselt tasuta olema.