Otse põhisisu juurde

Kas kahe eestlase laps saab Austraalia kodakondsuse, kui ta sünnib Austraalias?

Meie käest on viimasel ajal kõige enam küsitud küsimust, kas meie laps kes Austraalias sünnib, omandab automaatselt Austraalia kodakondsuse? 

Ei. Eesti Vabariigi kodanike Austraalias sündinud laps saab Eesti kodakondsuse. 

Oh, kus elu oleks alles lihtne! Teed lapse, sünnitad Austraalias, tema saab siin sündides automaatse Austraalia kodakondsuse ja saab oma immigrantidest vanemaid kodakondsuse saamisel toetada. Skeem suhteliselt läbinähtav, seda ka Austraalia valitsuse jaoks, kes piiras ja keelas taolised mahhinatsioonid juba 1986. aastast. 

Ma ei tea, mis põhjusel tean seda vastust juba paar aastat. Ei mäleta küll, et see oleks olnud üks hädaolukorra variantidest, kuidas Austraaliasse jääda saaks, aga millegi tõttu uurisime selle küsimuse vastuse juba mitu head aastat tagasi välja.  Tõenäoliselt lihtsalt uudishimust ja vist seetõttu, et immigrantide seas liigub igasuguseid tõele mittevastavaid muinasjutte. Erinevalt USA-st, kus selle pinnal sündinud välismaalaste lapsed saavad USA kodakondsuse, ei kehti sama põhimõte Austraalias

Austraalias kehtib antud hetkel kodakondsusseadus, mille alusel välisriigi kodanike laps ei saa kohest sünnijärgset Austraalia kodakondsust. Lapsed, kes on sündinud enne 20. augustit 1986. aastat on saanud sünnijärgseid Austraalia kodakondsusi ja seda nende vanemate kodakondsusest hoolimata. Pärast seda kuupäeva Austraalias sündinud lapsed saavad Austraalia kodakondsust vaid juhul, kui üks vanematest on permanent resident või Austraalia kodanik. 

Ehk lühidalt öeldes: kaks muulast, isegi kui nad elavad Austraalias ja sünnitavad järglasi selle pinnal, ei anna ühte austraallast kokku. Me oleme mõlemad siiani Eesti Vabariigi kodanikud ja Austraalia mõistes ajutised residendid, sama ka meie laps ja mis tähendab talle seda, et kui elame tema kümneaastaseks saamiseni Austraalias, saab ta 10. sünnipäeval valida kumba kodakondsust soovib: kas Eesti oma alles jätta või omandada hoopis Austraalia oma. 

Samas ma ei tea, kui palju 10 aasta vanune laps passi ja kodakondsuse teemat üldse jagab ja sellest aru saab? Austraalia lubab topeltkodakondsuse omamist, loodetavasti suudab Eesti selle aja peale oma kodakondsusseadust moderniseerida ja seda samuti lubada. Ideaalis võiks nii meil, kui ka meie lastel, olla kahe riigi passid ja kodakondsused. 

Laps saab 10-aastaselt Austraalia kodakondsuse juhul, kui ta on oma suurema osa ajast (sünnist saati) elanud Austraalias ja isegi siis, kui vanemad ei olnud selle aja jooksul kodanikud ja permanent residendid. 10-aastaseks saamiseni on meie laps Eesti kodakondsusega, kuigi selle aja jooksul suudame tõenöoliselt Austraalias endale muud staatused (permanent resident/kodanik) välja teenida. 

1986. aastal tehtud seaduse muudatuse eesmärgiks olid nö "sünnituristide" piiramine ja ebaeetilisel teel omandatud kodakondsuse arvu vähendamine : The Bill seeks to remove automatic citizenship for children born in Australia of visitors, temporary entrants and prohibited non-citizens, thus closing the loophole which has allowed infants to sponsor their own parents. There are instances of pregnant women coming from overseas, having their child in Australia and of that child then sponsoring the parent as a permanent resident. Parents who were illegal immigrants would resist deportation on the grounds that the child who had automatically gained Australian citizenship, needed the parents' constant attention. 

(http://www.aph.gov.au/About_Parliament/Parliamentary_Departments/Parliamentary_Library/pubs/rp/rp0304/04RP03 )

Kommentaarid

  1. Tore teada. Ma jobu ka arvasin, et siis austraallasest laps on :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Häh, ära ole enda suhtes ülekohtune. Minu meelest on tore, et Eesti saab ühe kodaniku (küll väliseestlase, aga siiski!) juurde :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...