Otse põhisisu juurde

Külalised läksid ära

Kasutajalt
Ema & õmblemise ABC  ehk üritame elutoa kardinad parajaks teha. 
Kuuajane puhkus sai läbi, külalised on läinud ja nüüd rutiini juurde tagasi. Kus me kõikjal ära ei käinud! Merel, mägedes, saarel, vabaõhukinos, rannas, kalal, jõe ääres, parkides, kohvikutes. Ja kõike seda kahe kuu vanuse lapsega. Väljakutsuv, kuid mitte võimatu. Lapsega liikudes ja reisides peab logistika viimse detailini läbi mõeldud olema. Ja tsivilisatsioonist mitmeks päevaks ära sõites, tuleb hoolikalt läbi arvutada, oot kui palju mähkmeid kolmeks päevaks on ikkagi vaja? Ja võtta igaks juhuks +10 mähet varuks. 

Ühel korral võtsime 360 km pikkuse reisi ette isegi lapse ja koeraga ja külalistega. Õppetund number üks sellisest ettevõtmisest on, et pakkida tuleks eelmisel õhtul. Kõik vajalikud asjad juba varakult autosse laadida. 

Niuksuv koer ja jonniv laps ja 360 km - väljakutsuv, kuid mitte võimatu! Kui pärast väsitavat rannapäeva õhtul koera lubavat söögikohta pisikeses Bunburys otsisime, hakkasime südamest kahetsema, et neljajalgse olime kaasa võtnud. Asjadel on kombeks isegi kõige masendavamas olukorras mõistlikult lahenema. Meie saime Bunburys kõhud täis, samal ajal kui koer lakkus laua all kohvitopsist vett. 

Tahtsin tegelikult juba eile kirjutama hakata, aga mingi vastik kirjeldamatu melanhoolia oli peal. Andres ütles ka, et tal on samuti kahju, et külalised ära läksid. Koer ootas oma sõpru akna peal, arvas, et ehk tulevad tagasi. Külalised ütlesid küll mitu korda: "Järgmine kord, kui me tuleme..."Me tõdesime, et ju olid head külalised, kui nende äramineku pärast hing tühjaks jäi. 

Elu läheb edasi. Ja meie tuleme varsti ise külla. 
Marlston Hill Lookout Tower Bunburys - meie koera esimene nii kõrge (25 m kõrguse) torni külastus. 
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Kasutajalt
Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on
2 kommentaari
Lisateave

Põnnidega telkimise kogemusest

Kasutajalt
Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s
Postita kommentaar
Lisateave

Millised me, eestlased, oleme?

Kasutajalt
Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr
Postita kommentaar
Lisateave