 |
| Ema & õmblemise ABC ehk üritame elutoa kardinad parajaks teha. |
Kuuajane puhkus sai läbi, külalised on läinud ja nüüd rutiini juurde tagasi. Kus me kõikjal ära ei käinud! Merel, mägedes, saarel, vabaõhukinos, rannas, kalal, jõe ääres, parkides, kohvikutes. Ja kõike seda kahe kuu vanuse lapsega. Väljakutsuv, kuid mitte võimatu. Lapsega liikudes ja reisides peab logistika viimse detailini läbi mõeldud olema. Ja tsivilisatsioonist mitmeks päevaks ära sõites, tuleb hoolikalt läbi arvutada, oot kui palju mähkmeid kolmeks päevaks on ikkagi vaja? Ja võtta igaks juhuks +10 mähet varuks.
Ühel korral võtsime 360 km pikkuse reisi ette isegi lapse ja koeraga ja külalistega. Õppetund number üks sellisest ettevõtmisest on, et pakkida tuleks eelmisel õhtul. Kõik vajalikud asjad juba varakult autosse laadida.
Niuksuv koer ja jonniv laps ja 360 km - väljakutsuv, kuid mitte võimatu! Kui pärast väsitavat rannapäeva õhtul koera lubavat söögikohta pisikeses Bunburys otsisime, hakkasime südamest kahetsema, et neljajalgse olime kaasa võtnud. Asjadel on kombeks isegi kõige masendavamas olukorras mõistlikult lahenema. Meie saime Bunburys kõhud täis, samal ajal kui koer lakkus laua all kohvitopsist vett.
Tahtsin tegelikult juba eile kirjutama hakata, aga mingi vastik kirjeldamatu melanhoolia oli peal. Andres ütles ka, et tal on samuti kahju, et külalised ära läksid. Koer ootas oma sõpru akna peal, arvas, et ehk tulevad tagasi. Külalised ütlesid küll mitu korda: "Järgmine kord, kui me tuleme..."Me tõdesime, et ju olid head külalised, kui nende äramineku pärast hing tühjaks jäi.
Elu läheb edasi. Ja meie tuleme varsti ise külla.
 |
| Marlston Hill Lookout Tower Bunburys - meie koera esimene nii kõrge (25 m kõrguse) torni külastus. |
Kommentaarid
Postita kommentaar