Otse põhisisu juurde

MH370 kadumisega seotud mõtted

Ma ei tea, kuidas teised uudisehuvilised, aga olen viimastel päevadel pingsalt jälginud MH370 otsingutega seotud arenguid. Mingeid isiksuseteste tehes on mul pidevalt tulemuseks saadud, et oleksin ülihea detektiiv ja uurija oma iseloomuomaduste poolest, aga kogu olemasolevat informatsiooni MH370 kadumise kohta kokku pannes ja analüüsides, pole mul isegi õhkõrnemat ettekujutust võimalikust kadumise põhjusest. Mismõttes lennuk niimoodi jäljetult kaob? Piraadid? Piloodi suitsiid? Tulnukad? Kaaperdamine? Hulluks läinud piloot?

Ja tänapäevase tehnoloogia tingimustes ka, miks saavad reisijad tõesti lennates oma Facebooki staatust uuendada ja must kast põhineb ikka vanal heal ja ülilihtsal raadiolaine baasil? Kas seda sama infot, mida must kast endas sisaldab ei võiks kuidagi satelliitide abil otse edastada ja salvestada lennukompanii serverisse? 

Me oleme Andresega suured lennuõnnetuste uurimuste huvilised. Ma tean, et see on natuke sadistlik-masohhistlik: lendame tihti ja palju, pikalt, kuid huvi temaatika vastu on suur. Viimase aja suuremad lennuõnnetused on toimunud just piloodi ebakompetentsuse tõttu. "Air Crash Invistigation" sarjas on mitmed selle valdkonna eksperdid öelnud, et tänapäeva tehnika on piloodid ära hellitanud, usaldatakse pimesi tehnikat ja näidikuid, kui mõni asi katki läheb, kinni külmub, otsad annab, ei oska piloodid kriisiolukorras käituda. Mõnikord ongi vaid seda vaja olnud, et võta see kuradi autopiloot välja ja juhi ise lennukit! 

Andres tegeleb lennutranspordiga ja alles paar päeva ütles, et Austraalia lennutranspordiga seotud ohutus on väga ajast ja arust, Euroopa omaga võrreldes täiesti olematul tasemel. Aja küsimus kuniks midagi tõsisemat juhtub. Ptüi-ptüi-ptüi. 

Malaysia Airlines on muidu siinses regioonis päris usaldusväärne lennufirma ja millegi pärast arvan, et lennuki kadumise taga pole tehnilised põhjused. C'mon, kui sõjaväe radarite kohaselt muutis MH370 oma kurssi ja hakkas lääne suunas liikuma ja isegi alles kuskil Malaka väine kukkus, oleks kindlasti keegi miskit näinud või lennuki rusudega kokku puutunud! Malaka väin on üks maailma aktiivsematest ja toimekamatest veeteedest. Jõudis äkki kaugemale lennata ja siis India ookeani potsatada? Miks? 

Teine asi on see, et kui lennuki tagasipöördumise põhjus oleks tehniline, kas siis piloot oleks Kuala Lumpurist nii öelda "mööda pannud" ja mööda lennanud? Ikkagi pigem sinna hädamaandunud, kui põhjused oleksid tehnilised olnud. Muidugi Malaka väin on kurikuulus oma piraatide poolest, kes kaaperdavad seal liiklevaid LAEVU, aga jällegi, 777 pole väike lennukike, mis saaks ükskõik kus džunglis või külateel maanduda. Ta jääb silma ja vajab manööverdamiseks ruumi. 

Kütust poleks aga mõne kauge piraadiriigini (Somaalia) jõudmiseks jagunud. Kui lennuki kadumise põhjuseks on terrorism, siis Pakistan on vist üsna läänemeelne, Afganistanis oleks lennukit samuti märgatud. Üldse, kadunud lennukit oleks igas maailma riigis märgatud! Tõenäoliselt on kõikide reisijate taustu uuritud ja kaaperdamine pigem vähetõenäoline. 

Aga kuhu kurat ta siis kadus? Kukkus niisama lambist alla või? Nagu päriselt, lahendage see müsteerium nüüd kiirelt ära, muidu ma ei saa öösiti magada. Nagunii hästi ei saa, nüüd veel lennuki kadumisega seotud mõtted mõelda. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...