Otse põhisisu juurde

Ka laupäevad võivad lõbusad olla

Laupäeval oli lihtsalt nii tore päev! Päike kuumutas õhu üle 30 kraadi, linnud siristasid ja hoolimata meie päris pikast "vaja ära teha" nimekirjast, millest tegelikult said tehtud vaid kiigu kokku panemine ja ühe auto puhtaks pesemine, tegime palju töödenimekirja väliseid ja lõbusaid asju. Ahjaa, boonusena vaatasime õhtul veel James Bondi ka! Järgmine päev oli klimaatiliselt muidugi hoopis vastupidine: tormine, tuuline ja räigelt külm. Mõtlesin, et taoline premenstruaalne tõmblemine on vaid Eesti ilmale omane, aga näed sa! Siin tuleb ka ette.
Soovitaksin siin ühte ägedat ja head ahjuõuna retsepti, aga kahetsusega pean tunnistama, et ahjuküpsetatud õunad mee, kaneeli ja rohkete pähklitega ajasid mind tõsiselt iiveldama. Tõeline meisterkokk olen, jagan head retsepti, mis südame pahaks ajab. Proovige-proovige. Ma arvan, et iivelduse põhjuseks see, et retsepti valmistades sain mee üledoosi ja just mesi ajaski süda läikima. Meega on mul üldse kummalised suhted olnud: esimesed 27,5 aastat ma ei mett ei söönud, pärast rasedust hakkas meeldima ja nüüd söön. Samas pean ettevaatlik olema, sest teatud meed ja -lõhnad ajavad ikkagi südame pahaks. Allergiaid pole olnud, aga sisetunne ütleb, et pean rahulikult võtma. Võib-olla sellepärast, et ma olen selletagi mesimagus? 


Mängisime laupäeval veidi veelembelisi saarmaid. Olin oma abikaasa suhtes päris alatu ning alustasin teda ette hoiatamata veesõjaga, millele ta kiirelt vastulöögi andis. Suplesime külmas kraanivees, karjusime ja jooksime voolikutega mööda õue ringi, naabrid muidugi mõtlesid, et meil on totaalne peretüli käsil. Neid idaeurooplasi ju iial ei tea, mis nad seal karjuvad, kas rõõmust või õnnetusest ja kuna "peremängu" kirved ja noad lisatakse. Koer puges kiirelt peitu, aga enne seda saime ta korralikult üle kastetud. Laps oli ka paljas ja märg, mõned päevad hiljem on aga hoopis nohune ja köhane (lubasime üksteisele sellest juhtumist meie vanematele mitte rääkida, sest see on päris häbiväärne ja halva lapsevanema moment).



Austraalia stiilis valmistatud sidrunine grillkana
Andres teeb tööd ja me poseerime töötegija taustal

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Lääne-Austraalia: roosajärv, soolajärv ja mageveejärv

Odav punane pakivein hakkab ruttu pähe. Oleme veel selles vallas algajad. Ma katsun selle pähehakkamisest kiiremini kirjutada. Oleme kuskil Kalbarri lähistel rantšos, kus peetakse 47 hobust. Tegime just õhtusööki: praekartulit ja liha, kurgi-tomati salatit selle kõrvale. Maksime oma ööbimise eest 10 Austraalia dollarit (per person) ja saame selle eest rantšos autot parkida, ihu pesta ja toitu valmistada ning seda külmikus hoida. Magamisteenust selle hinna sees ei ole, aga me oleme sellega arvestanud ning kasutame selleks oma Ford Falconit. Pole häda midagi, noored inimesed! Rantšo perenaine käis ja muretses meie pärast, et me ikka auto akna ülevalt veidike lahti jätaksime, sest nemad vastutavad meie elude eest. Tänase päeva jooksul nägime ennenägematuid ja kirjeldamatuid vaateid, kolm emu jooksid üle tee, üks känguru kükitas tee servas, nägime oma silmaga roosat järve (pildilt pole hästi näha, aga see oli sama värvi nagu Viktoria varbaküünedki) ja soolajärve (päris soolane oli!)...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...