Otse põhisisu juurde

Fuck you, Australia!

Mul on üks sõber. Ma võin teda juba sõbraks nimetada küll, me päevad läbi koos. Tema räägib mulle oma lugu, tema jutu vahele poetan ka mina oma katkendeid.
Nii veedame me päevi sinise mere ääres...

Mina saan selle tegevuse eest palka ja tema veedab oma elupäevi minu ja mere seltsis.
Loodab ise, et need on tema viimased päevad-kuud-aastad Austraalias...
Ta joob lahjat 2%-list õlut ja mina avan talle pudeleid. Päevas tavaliselt umbes 7-8. Kangemat õlut ei saa ta endale lubada. Tegemist on siiski 59aastase elunäinud suhkruhaige mehega.

Ta on klubi kõige lojaalsem klient. Armastab vaikust ja rahu, seega viibib klubi territooriumil põhiliselt päeviti.
Vihkab hingest rahvarohkeid kogunemisi, tseremoonitsemist ja Austraaliat. Kuna ta on praegu uurimuse all ja tema telefone kuulatakse pealt ning tegevust jälgitakse hoolikalt, siis ma siinkohal tema nime ei nimeta.

Ta on tore mees. Üle keskmise kulunud juba. Üleni täisjoonistatud, nagu austraallased ikka, gloobuse-suuruse õllekõhuga!
Kulmud on tal maha aetud. Ei teagi, kas tahtlikult või kogemata, üldiselt varjab ta oma nägu suurte mustade päikeseprillidega. Kõrvanibud on tal kokku õmmeldud. Õmbluse järgi võiks öelda, et äsja õmmeldud.
Ta käib läbi liiga pahade kuttidega.
Olen mõnel korral neid tüüpe näinud, kellega ta mingeid asju ajab.Tõelised kantpead, musklid punnis, näod neljakandilised, joovad ainult Diet Coke´i ja nendega kokku puutudes läheb minu sõber pea alati näost kahvatuks-valgeks. Muutub närviliseks ja palub muusika vaiksemaks panna. Lõpetab otsekohe õllejoomise ja naeratamise. 

Tegelikult on ta kõige heasüdamlikum kurjategija, keda ma oma elus üldse kohanud olen. Sõbralik ja jutukas, abivalmis, vabameelne ja avatud.
Ma saan temaga praktiliselt kõigest rääkida kartmata, et ta mind kuidagi valesti mõistaks või mulle ligi hakkaks tikkuma. Igasuguseid imelikke nillijaid, kes telefoninumbrit küsivad või liiga palju tähelepanu saada tahavad, aitab ta ka eemale peletada.

Tema kõige suurem viga on ehk vaid see, et ta armastab liiga palju  marihuaanat. Meie suuremad lahkarvamused tulenevadki suhtumises narkootikumitesse. Tema arvab, et alkohol teeb inimesi kurjaks ja ajab halbu asju tegema, aga marihuaanat tarbides muutuvad inimesed sõbralikeks-rahulikeks. Ta on tuline marihuaana legaliseerimise toetaja. Mina arvan aga, et mõlemad teevad inimesele halba ja iga inimene oskama tunda kõiki emotsioone mõnuaineteta abita.

Uurimuse all on ta praegu just oma armastatu pärast. Teda on ees ootamas juba 10.kohtuprotsess. Oma elu jooksul on ta 9 korda vangis olnud. Oma vanglakarjääri alustas 16aastaselt lihtsa autovargusega, sellele järgnesid 0,5-3aastased vanglakaristused narkootikumide omamise jms eest.
Nüüd siis 220 grammi marihuaana omamise eest.

Pärast seda, kui kohus ära on ja vanglas ka istutud, plaanib ta maapealsesse paradiisi ehk Balile kolida. Ta elaks juba praegu seal, aga tal on riigist lahkumise keeld peal. 

Täna näitas ta mulle oma jahi pilte. Jahi ehitus läheb maksma umbes pool miljonit Austraalia dollarit ja suurem osa tööst on juba valmis. See ehitatakse Indoneesias eritellimuse alusel Rootsi laevaehitaja poolt. 
Ja see saab varsti valmis. 

Indoneesias on teda ootamas jaht, maja ja 31aastane Indoneesia naine. 
Austraalias ainult vangla, kohus ja muud pahandused.

Selle paadikesega plaanib ta teha Indoneesia tuhandete saarte tripi ja veeta allesjäänud elupäevad noore indoneeslanna seltsis kingsize voodis, mida sellel jahil on isegi kaks eksemplari. 

Lähiajal peab ta siiski vähemalt aastaks vanglasse minema. Ta ei stressa selle pärast, ütleb vaid iga teise lause tagant: "Fuck you, Australia!". Ja näitab keskmist sõrme. 

Kommentaarid

  1. See on vist üks väheseid, kes ei ole suures Austraalia-vaimustuses... pole vähemalt veel kuulnud, et oleks selliseid teisi.

    VastaKustuta
  2. Austraallased ise üldiselt Austraalia kohta midagi halba ei ütle, on muidugi mõningaid erandeid, nagu näiteks see vend.
    Aga millegi pärast meeldib ta mulle, ma ei tea, mis see on, aga midagi paelub ja võlub mind temas, mulle meeldib temaga rääkida, kuigi iga Austraalia-teemaline vestlus lõppeb lausega Fuck you, Australia-ga. Ta südamest vihkab seda riiki. Nimetab austraallasi ameeriklaste intiimorganite lakkujateks ja imejateks, seaduste kopeerijateks ja jüngriteks.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust