Fuck you, Australia!

Mul on üks sõber. Ma võin teda juba sõbraks nimetada küll, me päevad läbi koos. Tema räägib mulle oma lugu, tema jutu vahele poetan ka mina oma katkendeid.

Nii veedame me päevi sinise mere ääres...

Mina saan selle tegevuse eest palka ja tema veedab oma elupäevi minu ja mere seltsis.
Loodab ise, et need on tema viimased päevad-kuud-aastad Austraalias...
Ta joob lahjat 2%-list õlut ja mina avan talle pudeleid. Päevas tavaliselt umbes 7-8. Kangemat õlut ei saa ta endale lubada. Tegemist on siiski 59aastase elunäinud suhkruhaige mehega.

Ta on klubi kõige lojaalsem klient. Armastab vaikust ja rahu, seega viibib klubi territooriumil põhiliselt päeviti.
Vihkab hingest rahvarohkeid kogunemisi, tseremoonitsemist ja Austraaliat. Kuna ta on praegu uurimuse all ja tema telefone kuulatakse pealt ning tegevust jälgitakse hoolikalt, siis ma siinkohal tema nime ei nimeta.

Ta on tore mees. Üle keskmise kulunud juba. Üleni täisjoonistatud, nagu austraallased ikka, gloobuse-suuruse õllekõhuga!
Kulmud on tal maha aetud. Ei teagi, kas tahtlikult või kogemata, üldiselt varjab ta oma nägu suurte mustade päikeseprillidega. Kõrvanibud on tal kokku õmmeldud. Õmbluse järgi võiks öelda, et äsja õmmeldud.

Ta käib läbi liiga pahade kuttidega.
Olen mõnel korral neid tüüpe näinud, kellega ta mingeid asju ajab.Tõelised kantpead, musklid punnis, näod neljakandilised, joovad ainult Diet Coke´i ja nendega kokku puutudes läheb minu sõber pea alati näost kahvatuks-valgeks. Muutub närviliseks ja palub muusika vaiksemaks panna. Lõpetab otsekohe õllejoomise ja naeratamise. 

Tegelikult on ta kõige heasüdamlikum kurjategija, keda ma oma elus üldse kohanud olen. Sõbralik ja jutukas, abivalmis, vabameelne ja avatud.
Ma saan temaga praktiliselt kõigest rääkida kartmata, et ta mind kuidagi valesti mõistaks või mulle ligi hakkaks tikkuma. Igasuguseid imelikke nillijaid, kes telefoninumbrit küsivad või liiga palju tähelepanu saada tahavad, aitab ta ka eemale peletada.

Tema kõige suurem viga on ehk vaid see, et ta armastab liiga palju  marihuaanat. Meie suuremad lahkarvamused tulenevadki suhtumises narkootikumitesse. Tema arvab, et alkohol teeb inimesi kurjaks ja ajab halbu asju tegema, aga marihuaanat tarbides muutuvad inimesed sõbralikeks-rahulikeks. Ta on tuline marihuaana legaliseerimise toetaja. Mina arvan aga, et mõlemad teevad inimesele halba ja iga inimene oskama tunda kõiki emotsioone mõnuaineteta abita.

Uurimuse all on ta praegu just oma armastatu pärast. Teda on ees ootamas juba 10.kohtuprotsess. Oma elu jooksul on ta 9 korda vangis olnud. Oma vanglakarjääri alustas 16aastaselt lihtsa autovargusega, sellele järgnesid 0,5-3aastased vanglakaristused narkootikumide omamise jms eest.
Nüüd siis 220 grammi marihuaana omamise eest.

Pärast seda, kui kohus ära on ja vanglas ka istutud, plaanib ta maapealsesse paradiisi ehk Balile kolida. Ta elaks juba praegu seal, aga tal on riigist lahkumise keeld peal. 

Täna näitas ta mulle oma jahi pilte. Jahi ehitus läheb maksma umbes pool miljonit Austraalia dollarit ja suurem osa tööst on juba valmis. See ehitatakse Indoneesias eritellimuse alusel Rootsi laevaehitaja poolt. 

Ja see saab varsti valmis. 

Indoneesias on teda ootamas jaht, maja ja 31aastane Indoneesia naine. 

Austraalias ainult vangla, kohus ja muud pahandused.

Selle paadikesega plaanib ta teha Indoneesia tuhandete saarte tripi ja veeta allesjäänud elupäevad noore indoneeslanna seltsis kingsize voodis, mida sellel jahil on isegi kaks eksemplari. 

Lähiajal peab ta siiski vähemalt aastaks vanglasse minema. Ta ei stressa selle pärast, ütleb vaid iga teise lause tagant: "Fuck you, Australia!". Ja näitab keskmist sõrme.