Otse põhisisu juurde

Sportlik teisipäev

Sõitsin eile ligi 25 km jalgrattaga maha. Sõidu ajal sain vihma, päikest, tuult, samal ajal nautida ka kenasid vaateid merele ja rohelistele parkidele, sõidu lõpuks sain aga täiesti tasuta täieliku jalgratta hoolduse (mõnede kulunud juppide väljavahetamisega) ühelt tee peale jäänud tuttava poolt.

Elu on seiklus ikkagi ju. 

Sõidu ajal üritas üks mees jalgrattateel hääletada. Peatusin. Sooja troopilist vihma kallas nagu oavarrest. See veider vanake küsis minu käest, et kas see on Darwin ja kus asub Coconut Grove. Tekitas veidi segadust esimene küsimus, kuid pärast mõnesekundilist mõttepausi suutsin mõlemale küsimusele rahuldavalt vastata.

Sõites edasi aga jäi teele teine veidrik, kellest möödudes kuulsin kassi mjäud. Kes ikka mjäu teeb? Õige vastus oleks kass või kassilaadne olevus, aga ei...
Kui ma hakkasin sellest jalgratturist mööda sõitma, tegi mees mjäuuuuuu, mjäääuuuuu ja vaatas mulle otsa. 
Jälle ei osanud kuidagi "õigesti" reageerida. Oleks pidanud talle paar korda vastu haukuma: auh, auh, auh? Või vähemalt gav-gav-gav tegema.
Oleks temagi segadusse ajanud, möödusin seekord mjäutavast jalgratturist loomalikke häälitsusi tegemata.

Inimesed lähevad selles troopilises kliimas väga kiiresti peast soojaks!

Kommentaarid

  1. Tundub, et igav juba ei hakka:)

    VastaKustuta
  2. Tundub üldse, et elu on elamist väärt või mis teie piiksuvad Hispaania hiired ja Õnnelikud Eesti Marised arvate?

    VastaKustuta
  3. oled sa kindel, et see esimene ikka siitajast oli ja teine... et see teine kuulus Peemot ei olnud? mul oleks vist küll kõhe hakanud...

    VastaKustuta
  4. Kusjuures mul tuli ka see millegi pärast kohe pähe! Kus on mu meister?
    Veits kõhe hakkas küll, aga keset päeva, mis nad ikka teha saavad.

    VastaKustuta
  5. no aga täpselt - sul on sinu meister!! seepsee eriti hirmus, kui nii vaadata. aga õnneks said neist mööda ja ei istunud pargipingile juttu ajama!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...