Otse põhisisu juurde

See KLEIT.

Ahhhhh!
Tüüpilise naisena stressasin ma täiega. Kaks või kolm rahutut uneööd, higistamist, paanitsemist, ülemõtlemist ja igaks juhuks teisi variante uurides, kaaludes, otsides. 
Backup peab olema. 

Eile, napilt enne temaga kohtumist, läksin kleidipoodi. Ma tegelikult teadsin, et ta istub minu kehal täiuslikult. Aga ikkagi, äkki kuskilt kitsas? Või lai? (Viimastel nädalatel pole jõudnud trenni teha). 

Aga mis siis saab, kui mul lihtsalt sitt päev ja ma valan selle tema peal välja? Ta pole ju milleski süüdi, ainult minu jaoks loodud.

Pulmakleidipoe teenindajad ei saa olla kuivikud- nad peavad suutma pakkuda hüsteerilistele veel vallalistele naistele psühholoogilist tuge. Mõnikord peavad nad olema füüsilised. Peavad kuulama, uurima, küsima, veenma ja lohutama, rahustama ja kallistama. Kindlasti peavad!

Nii me siis pläkutasime selle armsa triibupluusilise teenindajaga. Poleks uskunud, et keegi täiesti võõras võib poole tunni jooksul nii lähedaseks saada. 

Istusime ummikus, Andres käis veel tankimas (nimelt vist, et mu piinasid pikendada) ja ma lugesin närviliselt telefonis uudiseid. Jalad käisid raadio taktis. Laup kergelt higistas.
Hüppasin autost välja. Peaaegu teise auto ette, telefon juppideks asfaldile.  

Haarasin ta kaissu ja tõin koju. 

Kõik on hästi. Nüüdseks. Tal on oma tuba ja et tal talvistel öödel jahe poleks paneme selles toas konditsioneeri tööle. 

Proovisin korra, proovisin teist. Istub ümber nagu oma nahk. 

Hommikuti ütlen "tere hommikust, kaunitar" ja õhtul teen headöödkalli. 
Öise pissipeatuse ajal põikan tema juurest läbi. Küsin, kas kõik hästi ja kas mugav olla.
Kui tööle lähen, soovin talle head ööd ja vahepeal niisama, muude tegevuste kõrval hiilin sinna tuppa ja piilun ukse vahelt.

Ta on kena.

Kommentaarid

  1. Hehehe.
    Pärast nõnna lõbusausat ülestunnistust tahaks minagi kleiti näha!
    Kui kunagi kohtume, siis tuled sellega, eks?
    Lubad?
    Marian

    VastaKustuta
  2. Veits veider oleks muidugi pulmakleidis pärast pulmasid ringi käia, aga mida kõike ei tehta, et sõpradele head meelt valmistada :D

    Peaasi, et ma niimoodi käima ei jääks...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria