Mitte, et viimastel päevadel oleks õnne vähe olnud! Ei, seda kindlasti mitte, vaid asi on selles, kui mõni õnnehetk mind tabab, siis ei ole ei kaamerat ega telefoni haardeulatuses. Ma lihtsalt ei oska toitu, huvitavat inimest, kvaliteetaega, koera trikke või perega veedetud aega kuidagi pildile jäädvustada. Või kui isegi oskan, kas ilmtingimata on vaja? Päev # 5 veetsime perekondlikku uinakut tehes ja mina käisin tunniajasel massaažisessioonil, sellesse päeva mahtusid ka kaks huvitavat ja uut inimest, kellest üks väga jutukas ja humoorikas kaasmaalane; teine aga minu naismassöör, kes vahetas stressirohke õhuvägede piloodi töö inimeste masseerimise vastu! #100happydays #day6 Austraalia Päeva jalutuskäik jõe ääres + aeglaselt (8 tundi) madalatel temperatuuridel "keedatud" veiseliha. Tõdesin taaskord, et õnneks on tõesti vähe vaja - kõigest ohtralt õlut ja viina! Nali, nali. Lemmikute meeste ja neljajalgsete seltskonda ja natuke nalja. Noh, head sööki ja ilutulestikku taus...