Otse põhisisu juurde

Tamme istutamise päev

Meie ökosõbralikud sõbrad kinkisid Danielile 8-kuuse tammepuu istiku, mille nad tõrust kasvatasid ja mille me eelmisel nädalal pere juuresviibimisel Andrese maakoju valgusküllasesse ning turvalisse kohta ära istutasime. Tammeke on Danieliga täpselt sama vana, kuid oluliselt hapram ja pisem, seetõttu otsustasime, et tema heaolu ja pikaealisuse kindlustamiseks muretseme tammepoisile väikese võrkaia - et kaitsta noor haavatav taim talviste näljaste külaliste eest (jänesed, kitsed jne).

Tamm sai endale vahva mõõdukal kaugusel asuva naabri - Andrese õe lapse kastanipuu. Loodame, et neil on koos vahva kasvada! Toetagu nad üksteist sel pikal ja väljakutsete rohkel teekonnal...

Tamm sümboliseerib mitmetes kultuurides pikaealisust, tugevust ja püsivust. Sõbrad tutvustasid meile "röövkülvi" mõistet: et kui meil mingit konkreetset kohta pole, siis võib ka "vandaalitseda" ja mõnda avalikku kohta tamm ära istutada. Me mõtlesime, et Andrese pere koduõuel on sel ehk kõige parem ja turvalisem. Pealegi saab Andrese perekond meile lihtsamalt ja kerge vaevaga tamme kasvamise ja progressi osas uuendusi saata. See on väga erilise ja läbimõeldud tähendusega kingitus - väga liigutav oli väikest tammepoissi headelt sõpradelt vastu võtta! 

Kui nüüd tammedest üleüldiselt rääkida, siis sel puul on minu südames väga eriline koht. Lapsepõlvekodu asus tammesalus ja eemal majast, loomade karjamaal, oli kasvamas kümneid saja aasta vanuseid tammesid. Mäletan, kuidas need võimsad ja iidsed puud on alati koduõue kaunistanud ja me oleme nende varjus kasvanud, mänginud, aga ka nende võimsust kartnud ja austanud. 








Kommentaarid

  1. Nii lahe kink siia "võidab see kellel on surres kõige rohkem asju" maailma :)

    VastaKustuta
  2. Tammepuu on tõesti väga lahe kink! Me olime ka sellest väga liigutatud :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria