Otse põhisisu juurde

Džunglist tagasi!

Issand kui imelik, lülitasin just enda MP3 sisse ja tõmbasin kõrvaklapid pähe ning sealt hakkas kõrvadesse voolama igasugust muusikat. Muusikat, mis on pärit igast maailmanurgast.
Panin pea tühjaks saanud läptopi aku vooluvõrku ning arvutipilt on taas eredam. Mõlemad telefonid on sees ja me oleme igal hetkel kättesaadavad. Digifotoaparaatide akud laevad ennast järgmisteks elamusteks.

Me olime tsivilisatsioonist eemal vaid kolm päeva, aga jõudsin linnulaulu ja konnakrooksumisega ära harjuda. Jõudsin harjuda sellega, et kui kell 6 õhtul läheb džunglis pimedaks, siis ongi päev läbi. Küünlaid ei raisata tühja-tähja peale, sest need on kulda väärt. Magatakse kivikõvade bambuslavatsite peal ja voodipesu ei ole vaja.

Kui pimedaks läheb, käiakse oma ihuhädasid kus iganes tegemas. Hommikul varakul ärgatakse meessoost kana kiremise peale. Ihu pestakse öösel kaussi sadanud või otse jõest tulnud veega. Õhtust valmistatakse metsast korjatud viljadest. Kõrvale juuakse gingeri või sidrunitaime teed.Soovimatuid putukaid aetakse magamiskohast minema öö läbi tossava puuhaluga.

Kohad, mida me kolme päeva jooksul külastasime, tõestasid meile seda, et inimene on igasugustes tingimustes hakkama saanud. Ja saab hakkama tõenäoliselt ka edaspidi. Juhul muidugi, kui jääaega ei tule.

Kahju on ainult sellest, et tsivilisatsioon on meid oma müraga ära lämmatanud ja me ei oskagi teistmoodi- appi, appi, mis saab, kui ma olen kaks päeva levist väljas? Kas ma siis üldse olen olemas, kui ma olen "levist väljas"?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...