Otse põhisisu juurde

Džunglist tagasi!

Issand kui imelik, lülitasin just enda MP3 sisse ja tõmbasin kõrvaklapid pähe ning sealt hakkas kõrvadesse voolama igasugust muusikat. Muusikat, mis on pärit igast maailmanurgast.
Panin pea tühjaks saanud läptopi aku vooluvõrku ning arvutipilt on taas eredam. Mõlemad telefonid on sees ja me oleme igal hetkel kättesaadavad. Digifotoaparaatide akud laevad ennast järgmisteks elamusteks.

Me olime tsivilisatsioonist eemal vaid kolm päeva, aga jõudsin linnulaulu ja konnakrooksumisega ära harjuda. Jõudsin harjuda sellega, et kui kell 6 õhtul läheb džunglis pimedaks, siis ongi päev läbi. Küünlaid ei raisata tühja-tähja peale, sest need on kulda väärt. Magatakse kivikõvade bambuslavatsite peal ja voodipesu ei ole vaja.

Kui pimedaks läheb, käiakse oma ihuhädasid kus iganes tegemas. Hommikul varakul ärgatakse meessoost kana kiremise peale. Ihu pestakse öösel kaussi sadanud või otse jõest tulnud veega. Õhtust valmistatakse metsast korjatud viljadest. Kõrvale juuakse gingeri või sidrunitaime teed.Soovimatuid putukaid aetakse magamiskohast minema öö läbi tossava puuhaluga.

Kohad, mida me kolme päeva jooksul külastasime, tõestasid meile seda, et inimene on igasugustes tingimustes hakkama saanud. Ja saab hakkama tõenäoliselt ka edaspidi. Juhul muidugi, kui jääaega ei tule.

Kahju on ainult sellest, et tsivilisatsioon on meid oma müraga ära lämmatanud ja me ei oskagi teistmoodi- appi, appi, mis saab, kui ma olen kaks päeva levist väljas? Kas ma siis üldse olen olemas, kui ma olen "levist väljas"?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr