Otse põhisisu juurde

Hiiumaale mahub teineteise kõrvale seisma 8,9 miljardit inimest

Ega teid ei häiri, kui ma jalad seinal kirjutan?
Loodan, et mitte, sest nii läheb veri jalgadest pähe ja ei kuskile mujale ning loodetavasti soodustab see protsess minu mõttetööd. Aga ei pruugi..

Maailm on väike, inimesi on tegelikult vähe.Mis sest, et meid, inimesi, on maailmas üle 6 000 000 000 (01/05/10 11:34 UTC oli meie planeedi rahvaarv 6,794,509,794, pean kiiresti kirjutama, rahvaarv kasvab iga sekundiga) ja planeedi pindala on 510 065 284,702 km². Maailm on ikka väike.

Esimesena sain teada, et Eesti on väike.Alati kui kohtasid Eestis "uut verd", tundis see esmapilgul täiesti võhivõõras kedagi kelle naabruses olid sa pool elu elanud või kedagi, kes oli su parima lapsepõlvesõbra praegune sõber. Nüüd kuulub ütlus "Eesti on niii väike" klassikaliste väljendite hulka, sest noh, Eesti ongi ju niii (kolme i-ga) väike.

Kaukaasia riikide külastuste ajal sain tuttavaks paljude lahkete grusiinide ja aseritega ning veendusin, et paljud minu tuttavad tunnevad üksteist (aga mitte minu kaudu): Vasha teab Gigot ja Gigo on see võõras,kes mulle metroos ligi tikkus ja kes on tegelikult Vasha ammune sõber ja kes ristis nende ühise klassivenna Zaza last. Tbilisi on küll miljonilinn, kuid tegelikult üks suur sõpruskond, kus kõik teavad, kus keegi elab ja kes kellega käib. Ja too Aserbaidžaani linna (Lenkarani) ment, kes meid oma kodulinnas kostitas. Teda tunti hästi ja tema tundis 100 000 kohalikust elanikust 95%. Vähemalt nii ta meile väitis.

Kui me kuskil Lääne-Austraalia kõige üksikumalt teelt keset kõrbe hääletaja peale korjasime, ei osanud me arvatagi, et prantsuse päritolu kutt oskab meid sõidu lõpus eesti keeles tänada.
Sõidu käigus selgus, et kutt teab, mis on Tallinn ja mis on Eesti ja kus see asub. Pikema vestluse käigus tunnistas prantslane, et ta teab mõningaid väljendeid ja et ta ekstüdruk on eestlanna, kes elas muidu Tartus, aga praegu resideerub Madriidis.

Tegelikult, asi ei ole ainult selles, et Eesti on väike. Eesti on väike nagu nii. Aga maailm on ka tegelikult väike.

Raul pakkus eile, et kogu maailma rahvastik mahuks teineteise kõrvale seisma ühele Hiiumaa suurusele saarele.Tihedalt, teineteise kõrvale. Nii vähe on meid. Tegelikult mahubki, kuigi Saaremaal saaks tõenäoliselt lahedamalt seista, mitte nii tihedalt. Leidsin matemaatiliste tehete abil, et tegelikult mahub Hiiumaale teineteise kõrvale isegi rohkem inimesi, kui meid praegu on.

Ülesande lahendus:

Hiiumaa pindala on 989 ruutkilomeetrit (Wiki andmed)
1 km2 = 1 000 000 m2
989 km2= 989 000 000 m2

Keskmiselt saab ühele ruutmeetrile panna teineteise kõrvale 9 inimest. Tihedalt. Ameeriklasi saaks teineteise kõrvale vähem, asiaate jällegi rohkem.
1 m2= 9 inimest
989 000 000 m2= 8 901 000 000
989 ruutkilomeetrile ehk 989 000 000 ruutmeetrile mahub 8,9 miljardit inimest.

Kommentaarid

  1. Ma siiski arvan, et 9 inimese ühe ruutmeetri peale arvestamine on liialdus. Isegi kui osad on asiaadid jne. Peaksid vähe väiksemad numbrid võtma, aga muidu jah, maailm on väike.

    VastaKustuta
  2. Täiesti keskmised inimesed mahuvad küll ära.
    Aga et oleks lahedam olla võib olla on siiski mõistlik jah näiteks 6 inimesega ruutmeetrile arvestada, mis teeb tulemuseks 5 934 000 000. Sellisel juhul peaks Saaremaa suurust saart vaja minema, siinkohal muidugi peab arvestama ka sellega, et puud ja inimeste elamised peavad säilima- seega kohtasid, kus need asuvad seismiseks ei saa kasutada.

    VastaKustuta
  3. Tegelt Triin, tegime katse pärast tööd!
    Mahub ilusti üheksa inimest ruutmeetrile. Isegi ei olnud väga kitsas..
    Seega arvud võib endiseks jätta.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr