Otse põhisisu juurde

Uudiseid maailma kuumapealinnast

Homme sõidame pikaks nädalavahetuseks Kakadu rahvusparki ja pärast seda uuel nädalal proovin leida aega kirjutamiseks. Üldiselt lubab nädalavahetuseks head, rahulikku ja kuuma ilma, kuigi NT ja Queenslandi piirialal möllab tsüklon Paul. 

Ühel päeval vaatasime telekast pärast õhtuseid uudiseid ilmateadet ka!Ma ei ole kunagi maailma ja ka kohalikku ilmateadet jälginud, kuid tookord jäi kuidagi silma. Darwinis on praegusel aastaajal peaaegu maailma kõige kuumem ilm!

Okei, Bangkok tegi 6 kraadiga ära (tol päeval oli Darwinis +35) ja India mõned kohad on samaväärsed. Aga ikkagi. Kuum on. 
Nii kuum on, et kui autosse istud ja rooli puutud, siis kõrvetad käed ära. 
Või kui turvavööd kinnitad, siis metalne osa kõrvetab nagu kuum ahi. Päike pruunistab 5 minutiga. Mune võib otse asfaldil praadida.
Õnneks hakkab õhuniiskus tasapisi alla minema. Täna registreerisime töö juures selleks vaid 48%. 

Ilmast räägitakse siis, kui muud rääkida ei ole. Tegelt nagu oleks. Aga mitte nüüd. 
Austraalia telekanal SBS One näitab kiiksuga Euroopa filme. Väga haiged filmid on, aga kunagi pole elu must-valge depressiivne, igas õnnetuses ja kurbuses suudetakse nalja teha. Kohati täitsa võllanalja, aga mis siis! 

Praegu rohkem ei. 
Aussi koomik Adam Hills Austraalia aktsendist:


Kommentaarid

  1. Väga geniaalne on muidugi siia mingit postitust kopeerida.
    Fookust lool muidugi pole ja ma ei saa üldse aru, kuidas see minu tekstiga haakub?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr